"Avaliku sektori tellijatel on valdavalt puudunud huvi, või ka ühtne arusaam, küsimuses, kas ja mil viisil oleks võimalik tellijal ja töövõtjal jagada ettenägematute asjaoludega kaasnevaid riske," kirjutab liidu juht Kaupo Kolsar pöördumises rahandusministeeriumile.

Üks ettenägematu risk, mis on realiseerunud, on Venemaa kallaletung Ukrainale. "Arvestades, et mitmed ehitussektori olulised tarneahelad on seotud Venemaa ja Valgevenega, on mõjutused ehitussektorile varasemast veelgi märksa suuremad. Näiteks ehitusterase, sealhulgas armatuurterase ja profiilterase, hind kallines pärast sõja algust loetud päevade jooksul keskmiselt kaks korda," märgib Kolsar.

"Võrreldes Covid-19-eelse ajaga on tänaseks ehitusterase maksumus suurenenud kolm kuni neli korda. Suurenenud on ka kõigi teiste ehituses kasutatavate metallide hinnad; alumiinium, vask ja tsink umbes 30 protsenti, roostevaba teras 100 protsenti," kirjutas Kolsar.

"Selline maksumuse suurenemine kandub edasi enamikule ehituselementidele ja toodetele, sealhulgas kandvad konstruktsioonid, kinnitusvahendid, eriosad ja -süsteemid, avatäited, furnituurid, abikonstruktsioonid ja nii edasi. Samuti on puidu ja ehitussoojustuste maksumus kasvanud hüppeliselt paarkümmend protsenti. Teadmata suurusega hindade kallinemist prognoositakse müüjate ja maaletoojate poolt kõigile ehitusmaterjalidele ja -toodetele," lisas Kolsar.

Just sisendihindade kasvule viidates ütleb ehitusettevõtete liit, et avaliku sektoriga enne sõja algust sõlmitud lepinguid ei ole võimalik täita. "See tähendab, et suur osa ehitusobjekte võib jääda valmis ehitamata, sest märkimisväärselt suurenenud sisendhindade tõttu ning prognoosimatute tarneahelate valguses võib osutuda majanduslikult mõistlikumaks olemasolevad ehituslepingud üles öelda ning uusi mitte sõlmida," kirjutas Kolsar.

Lisaks ütleb ta, et tühistatud lepingute asemel uute hangete korraldamine paneb objektide valmimise venima ja uued hinnad tulevad veelgi kõrgemad, sest sisendihinnad võivad veelgi tõusta.

Olukorra leevendusena näeb ehitusfirmade esindusorganisatsioon avaliku sektori ehituslepingutelt raha juurde andmist. Liidu ettepanekul võiks lepinguid korrigeerida statistikaameti arvutatud ehitushinnaindeksi võrra. Kuigi ka praegu võimaldavad kehtivad reeglid ootamatuste korral lepinguid korrigeerida, on praegune süsteem ehitusfirmade hinnangul liiga kohmakas ja koormav, mistõttu nad eelistaksid just automaatset hinnatõusu.

Lisaks teeb liit ettepaneku, et võiks pikendada lepingute täitmise tähtaegu näiteks kolme kuu võrra ja lisaks ära jätta erinevad leppetrahvid või hangetelt kõrvaldamised, kui ettevõtted ületavad ehitustähtaegu näiteks kolme kuu võrra.

Kui avalik sektor Eesti Ehitusettevõtjate Liidu ettepanekuga arvestaks, oleks see huvigrupi hinnangul mõistlik viis jagada riske tellija ja töövõtja vahel.