Sel nädalal plaanib valitsus otsida lahendusi ehitusturgu tabanud probleemidele. Riigiasutused ja omavalitsused on ehitusfirmadele olulised tellijad. Sõja tõttu on aga ehitajad sattunud töös olevate objektide lõpetamisega keerulisse olukorda ning teinud rahandusministeeriumile mitmeid ettepanekuid, kuidas see lahendada.

Riigil ja omavalitsustel tuleb lähiaja ehitusplaanid kriitilise pilguga üle vaadata. Kui vähegi võimalik, siis veel alustamata projektid külmutada ja sahtlisse tõsta.

Ehitusplaanid tasub lükata edasi esiteks seetõttu, et hinnad on kiiresti kasvanud ning sõja tõttu on liiga palju ebamäärasust.

Teine põhjus on seotud tõigaga, et sõda ja sõjaga kaasnev muudab ka Eesti riigi prioriteete ning toob ühiskonnale kaasa koormuse, millega me polnud arvestanud.

Peame maksumaksjatena tegema kulutusi sõjapõgenike tarbeks. On arvestatud, et iga põgenik suurendab avaliku sektori kulusid 5000 eurot ja tagasihoidliku hinnangu kohaselt võiks sõjakoleduste eest Ukrainast Eestisse jõuda 30 000 inimest.

Peame tegema täiendavaid kaitseinvesteeringuid. Peame tegema mahukaid investeeringuid energiavarustuskindluse tagamiseks, sest tarbides Venemaalt tulevat gaasi, aitame finantseerida Ukraina ründamist.

Peame olema riigieelarves valmis sotsiaaltoetuste kasvuks, sest Venemaa-Ukraina sõjal võib Eesti majandusele olla oluliselt suurem ja pikaajalisem negatiivne mõju, kui on olnud viimase paari aasta koroonalainetel.

Kogeme juba praegu väga kiiret hinnatõusu, mis lööb kõige valusamini just madalama sissetulekuga inimesi, sest hinnaralli puudutab tugevalt toidukaupu ja kütuseid. Tõenäoliselt näeme sel aastal tööpuuduse kasvu. Kindlasti osades sektorites aeglustub tuntavalt palgatõus, sest sõjapõgenikud aitavad leevendada tööjõupuudust.

Peame arvestama, et juba alustatud ehitused lähevad kallimaks ja seegi nõuab maksumaksjatelt täiendavat rahasüsti, kui me ei taha, et need objektid jäävad poolikuks. Mina ei pea sellist lahendust mõistlikuks - juba alustatud ehitustööd tasub viia lõpuni.

Riik ja omavalitsused peavad tellijana olema praeguses olukorras paindlikud. Vale on süüdistada tööde tegijaid, et nad ei osanud kõiki riske maandada ja vale on nõuda, et nad veri ninast väljas lubatud hinnaga kõik objektid ära lõpetaksid.

Ehitusettevõtjad on teinud ettepaneku korrigeerida juba sõlmitud ehituslepinguid ehitushinnaindeksi võrra. See on mõistlik ettepanek, sest automaatne hinnatõus aitab säästa aega, mis kulub iga lepingu üle uuesti läbirääkimisteks.

Teine mõistlik ettepanek on pikendada lepingute täitmise tähtaegu näiteks kolme kuu võrra. Ehk mitte rakendada leppetrahve ja hangetelt kõrvaldamist, kui ei suudeta pooleliolevaid töid lõpetada ära lepingus kokkulepitud ajal.

See on tellijale loomulikult halb variant, aga see on halbadest variantidest parim. Näiteks on praegu Lääne-Virumaal pooleli Haljala uue koolimaja ehitus ja vajaliku mööbliga sisustamine, millega loodeti saada valmis järgmise kooliaasta alguseks. Kui pikendada tähtaegu automaatselt, siis kasvab tõenäosus, et 1. september algab Haljala koolilastele sarnaselt eelmise aasta 1. septembriga ehk õppetöö jätkub ajutistel pindadel.

Muidugi võib väita vastu, et juba sõlmitud ehituslepingutes automaatne ehitushindade tõstmine ja tähtaegade pikendamine aitab peita töövõtja või ka tellija varasemaid vigu ja valearvestusi.

Praegu pole aga mõistlik vaielda selle üle, kas suutmatus ehitusgraafikut järgida tuleneb ehitaja tehtud alapakkumisest või tellija eksimusest. Kui ka on tehtud varasemalt vigu, siis sõda on neid vigu võimendanud ja selle eest tuleb nüüd koos maksta.

Kuna minevikku pole võimalik muuta, siis tulebki veel alustamata ehitusplaanid lükata tagasi sahtlisse paremaid aegu ootama, sest raha kõigi plaanide jaoks ei jätku. Parem ehitame Tapa sõjaväelinnakusse veel mõne uue kasarmu ja ostame Paldiski sadamasse LNG-laeva. Kui kahurid kunagi lõpuks vaikivad, siis saame taas teiste valdkondade uusehitistesse raha paigutada ning uusi liiklussõlmi rajada. 

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.