Aegviidu Puidu, Viiratsi Saeveski ja Viru-Nigula Saeveski toodangut turustava Nordwoodi Eesti turu müügijuht Tarmo Vadi rääkis ERR-ile, et jämedalt kolmandik saematerjali mahust tuli varem Venemaalt.

"Kui see osa on nüüd praktiliselt ära kukkunud, aga meie kohalik tootmisnõudlus on ikkagi samal tasemel, siis tuleks see kuidagimoodi asendada, aga asendust ei ole ehk nõudlus on suurem kui pakkumine. Hinnad on kogu aeg ülespoole liikunud," kirjeldas ta Ukraina sõja ja seetõttu Venemaale kehtestatud sanktsioonide mõju.

Ka Ehitustrusti juhatuse esimees Kaido Somelar ütles, et materjalide probleem on ehituses suur ja mitte ainult puiduga.

"Üldehituses on kõigega üks paras jama," nentis ta. "Tarneahelate ümbermängimine on täna see, millega Euroopa tegeleb. Loomulikult tulid Venemaalt, Ukrainast ja Valgevenest paljud materjalid, olgu see puit, metall või mis iganes muud asjad, see on ju sõjategevusega seotud."

Kadunud turgude asemel tekib Somelari sõnul paratamatult uusi tarnekohti, sest tootmine ei seisku. Praegu tuleb osta rohkem Euroopast, eelkõige Põhjamaadest, seal aga on hinnatase kõrgem. Ta tõi välja, et ehitusmaterjalid on kohati teinud saja- ja rohkemaprotsendilise hinnatõusu ning põhjuseks on just tarneahelate katkemine ja sanktsioonid.

"Me saame sanktsioonidest väga suurelt osa. Oli vale arvata, et need mõjuvad ainult idapiiri taha, need mõjuvad ka meile otseselt," lausus ehitusettevõtja.

Tähtajad lükkuvad edasi

Lisaks tähendab see tähtaegade edasilükkumist, mis on Somelari sõnul juba juhtunud. On üsna tavaline, et toote saabumiseks kokku lepitud kuupäeval tuleb hoopis kiri, et see saadetakse hiljem. Seis on seega keeruline ja kuidas seda lahendada, ei osanud ta öelda. Lisaks tõi ta murekohana välja, et hinnatõusu kasutatakse päris palju ära.

"Tundub, et tänapäeval on uueks normaalsuseks saanud, et kõik küsivad nii palju kui sülg suhu toob. See pole jätkusuutlik," lausus Somelar.

Nordwoodi müügijuhi sõnul on maht, mis ära kukkus, nii suur, et seda ei olegi võimalik asendada, sest kuu ajaga ei saa kõiki tarnekanaleid ümber mängida.

"Lepingud on saeveskitega pikaajalised ja kui keegi sõidab oma kogustega sisse, siis sa ei saa aidata," nentis Vadi. 

Ehkki Nordwoodi tooraine tuleb valdavalt Eestist ja Lätist, ei saa nemadki müüa nii palju kui tahaks, sest neid mõjutab käimasolev linnurahu, mistõttu metsades raiet ei toimu, palki juurde ei tule ja elada tuleb varudest. Vadi prognoosis, et hinnad jäävad küllaltki kõrgele tasemele pikaks ajaks. Sellist hinnataset, nagu oli kaks aastat tagasi, ei usu ta enam kunagi naasvat.

"Hinnad jäävad puidu puhul küllaltki kalliks, aga millal stabiliseerumine võib toimuda, see võtab mitu kvartalit, rohkem kui kaks kvartalit aega. Võib ka terve aasta võtta," lausus müügijuht. "Hinnad on volatiilsed ja nõudlus püsib."

Ettevaatlikud on nii ostjad kui tootjad

Eesti Puitmajaliidu tegevjuht Annika Kibus kinnitas, et ka puitmajade tootjad otsivad võimalusi lähinaabritelt ja impordivad puitu Põhjamaadest.

"Üks asi on see, et osa toormest on ära kukkunud, teisalt aga ka nõudlus puitmajade järele kasvab üle Euroopa ja kui me oleme Euroopa suurimad eksportöörid, siis tööpõld on majatootjatel väga suur ja nõudlus kvaliteetse puidu järele kergitab hinda. Hind on see, mis muutub," lausus ta.

Lepinguid sõlmides on Kibuse sõnul ettevaatlikud nii tootjad kui ka ostjad. Oodatakse hinnalangust ja ei kiirustata. Ta lisas, et oleks ebaeetiline loota, et lähitulevikus hakataks uuesti Venemaalt puitu importima, kuid mõistlik oleks Põhjamaadest puidu sissetoomise asemel rohkem kohalikku metsa väärindada.

"Kas või kriisihetkel võiks seda võimaldada, et hoida raha Eestis ja ka Eesti majandust kriisi valguses rohkem vee peal hoida," ütles ta.

Märtsi lõpus teatas Eesti Ehitusettevõtjate Liit, et praegustel tingimustel ei ole võimalik enne Ukraina sõda sõlmitud avaliku sektori ehituslepinguid täita, kui riik ettevõtetele raha juurde ei anna. Paljud ehitussektorile tähtsad tarneahelad olid varem seotud Venemaa ja Valgevenega.