Tallinna Kesklinna elanikud saaksid pommide eest pageda bastionikäikudesse

Foto: ERR

Riigikogu riigikaitsekomisjon arutas sel nädalal, kuidas kaitsta Eesti elanikke kriisi või sõjalise rünnaku korral. Valitsus eraldas nädala eest siseministeeriumile elanikkonna-kaitse ja sisejulgeoleku tugevdamiseks 86 miljonit eurot. Kuidas on Eesti valmis oma inimesi rünnaku korral kaitsma, uuris AK.

Tsiviilkaitse õppused toimusid muidugi ka nõuka ajal, kuid see oli sõjamäng, mille eesmärk oli hoida üleval hirmu ameerika agressori ees ja mitte reaalselt kaitsta oma elanikke. Olid mõnedsajad varjendid, kuhu sõja puhkemisel pagenuks parteiladvik või suurte ettevõtete töötajad. Lihtrahva jaoks olid arvele võetud korrusmajade ja muude hoonete keldrid.

Alates 1993. aasta Eesti valitsuse otsusest Eestis varjendite mittearendamise kohta, puudub meil ülevaade hoonetest ja rajatistest, mis on kaitseks kasutatavad või kohandatavad.

"Mind paneb sügavalt nördima see et viimased paarkümmend aastat kui arhitektid on püüdnud varjendite ja tsiviilkaitse teemast rääkida, siis on valitsuse tasandil, erinevate poliitiliste vaadetega inimeste poolt seda teemat pigem naeruvääristatud või suhtutud sellesse teatava üleolekuga, nagu me oleksime paranoilised. See on minu meelest lubamatu ja siin me täna oleme," rääkis arhitekt Margit Mutso.

2018. aastal tehti riigikantselei eestvedamisel plaan, kuidas jõuda varjumiskohtade võrgustikuni, kuid see jäi välja arendamata.

"Nüüd on tehtud väga kiireid rahastusotsuseid nii riigikaitse sõjalise osa arendamiseks. Meil on eraldatud suurusjärk 50 miljonit eurot ja nüüd me vägakiiresti teeme plaane, et seda 50 miljonit eurot elanike kaitseks kasutama hakata," rääkis Päästeameti peadirektori asetäitja Tauno Suurkivi.

Tauno Suurkivi selgitab, et kaitsesüsteem on mitmekihiline, kus oma roll on nii riigil, omavalitsustel, kogukonnal kui ka igal inimesel endal, näiteks võiksid korteriühistud vaadata üle oma keldrid.

"Tasub mõelda Maslow' püramiidi põhiselt: mis on kõige olulisem? Kõige olulisem on jook, söök, soojus ja kriisi tingimustes ka informatsioon," ütles Suurkivi.

Paraku on tänases Eestis keldrite arv kokku kuivanud. Uusarendustes on pakkuda äärmisel juhul maa-alused parklad, kus aga puudub korralik ventilatsioon, veevärk ja muu eluks vajalik.

Mutso leiab, et tegelikult peaks riik juba praegu kehtestama tingimused, mis paneks uusarendajad mõtlema ka kaitsefunktsiooni peale. "Maa alla ehitamine on kallis, kallim kui maa peale aga kogu aeg ehitatakse ju maa alla ja see et maaalustest osadest teha varjendile vastav struktuur. See võtab mingi osa lisaraha, ja siin saab ju riik vastu tulla, kas otsetoetustega või maksusüsteemiga," ütles Mutso.

Näiteks toob Mutso kasvõi Rotermanni kvartali, mille keskel asuv äripind oleks õige planeerimise korral võinud ideaalselt teenida ka kvartali elanike ja töötajate kaitsehuve.

Kiek in de Köki kindlustustemuuseumi müürid on piisavalt paksud, välismüür on kaks pool meetrit paks ja käigu lagi on seitse meetrit, nii et kindel kaitse on seal olemas. Ehitatud nad ongi selleks et kaitsta Tallinna Kesklinna elanikke lennuväe pommirünnakute eest, rääkis Kiek in de Köki kindlustustemuuseumi külastusjuht Peeter Talvar. 

Seal, kus midagi ees pole, tuleb mõelda välja uued lahendused. Eesti sõjatehnikafirma Terramil on näiteks välja arendanud plastist mobiilse pommivarjendi, mida kerge vaevaga saab kaevata maasse seal, kus vaja.

Toimetaja: Mari Peegel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: