Tervisekaitse olulisus on viimase paari aasta jooksul tõusnud ja seda eelkõige COVID-19 leviku tõttu. Käte desinfitseerimine, maski kandmine, vaktsineerimine ja muud meetmed on nüüdseks saanud paljude inimeste elu normiks. Vähem tähelepanu pööratakse teistele tervist mõjutavatele teguritele, mis võivad viirustesse nakatumise ja raske haigestumise tõenäosust suurendada.

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) defineerib tervist kui füüsilist, vaimset ja sotsiaalset heaolu, mitte ainult haiguse ja põduruse puudust. Sellest on loogiline järeldada, et enda tervise eest hoolitsemine on kordades detailirohkem, kui lihtsalt maski kandmine või käte desinfitseerimine.

Kuna WHO definitsioon tervisele pole igapäevaelus levinud, on sellest järeldatav holistiline lähenemine enda tervise hoidmisel suhteliselt harv. Võib isegi karta, et mida sagedamini paneb üksikisik võrdusmärgi tervise ja haiguse puudumise vahele, seda enam eitab ta ennetuse ja tervisekaitse tähtsust oma tervise hoidmisel.

Selline asjaolu võib selgitada, miks ka viirustesse nakatumist ennetavatest meetmetest on enamlevinud kõigepealt vaktsiinid, mitte eluviisi mõjutavate tegurite kontrolli all hoidmine. Ilma holistilise lähenemiseta jääb tagaplaanile eluviisist tingitud krooniliste haiguste ennetamine, mis omakorda suurendab ohtu viirushaigustesse nakatuda.

Südame- ja veresoonkonnahaigused (SVH) on Eestis kõige sagedasemad ja need suurendavad viirustesse raske haigestumise tõenäosust.

Vaadates Tervise Arengu Instituudi (TAI) loodud Eesti sagedasemate krooniliste haiguste statistikat näeme, et 2021. aasta näitajate järgi on SVH esikohal. 2020. aastal Hispaanias läbi viidud uuring aga näitab, et krooniliste haigustega inimestel on suurem risk koroonaviirusesse nakatuda ja raskelt põdeda organismi nõrgestatud seisundi ja haigustega kaasnevate metaboolsete häirete tõttu. (Gimeno-Miguel jt, 2021).

Sellest võib järeldada, et krooniliste haiguste ennetamine võib aidata vähendada koroonaviirusesse nakatumise ja selle raske kulgu riski ning vähendada ka krooniliste haiguste kõrval tekkivaid tüsistusi.

Krooniliste haiguste ennetus on seotud kõigepealt nende teket suurendavate mõjurite kontrollimisega. Vastavalt WHO poolt loodud andmetele on peamisteks krooniliste haiguste ilmumise põhjusteks ülekaal, tasakaalustamata toitumine, vähene füüsiline aktiivsus, suitsetamine ja alkoholi tarvitamine.

Inimese suutlikkus kontrollida oma terviseriske ja -mõjureid tagab parema elukvaliteedi ja vähendab mitmete haiguste tekkeriski. Iga inimene on võimeline kontrollima eelpool kirjeldatud krooniliste haiguste tekkepõhjuseid, kuid selleni jõudmiseks peab tal olema toetav keskkond.

Toetava keskkonna puhul mängivad rolli mitmed erinevad tasandid. Eestis tegelevad rahvatervisega mitmed organisatsioonid, aga ka näiteks kohalikud omavalitsused, kus tegutseb tervisedendaja.

Riiklikul tasandil tehtud otsused rahvastiku tervise edendamisel ka võimaldavad luua tervist toetava keskkonna, kuid sellest üksi jääb väheks. Vastutus laieneb ka üksikisikule, kes peaks oma tervise eest seisma samamoodi nagu ta seisab mõne teise talle väärtusliku objekti või subjekti eest.

Nakkushaigusse haigestumine ja selle läbipõdemine on küll tavaline nähtus, kuid üksikisikul on alati võimalik oma organismi teadlikult tugevamaks muuta ja vähendada nii võimalikke haigestumisi ja nendest tulenevaid tüsistusi.

Selleks peab tegelema lisaks nakkushaiguste ennetamisele ka krooniliste haiguste teket soodustavate tegurite mõju vähendamisega. Võib alustada näiteks kehalise aktiivsuse tõstmisega, suitsetamisest ja alkoholist loobumisega ja igapäevase menüü tervislikumaks muutmisega. Tervisedendajate ülesanne on sellel teekonnal meie rahvastikku toetada.