Eesti kultuurivarad viiakse ohu korral peitu salajastesse varjenditesse
Kõigil Eesti muuseumidel on plaan, kuhu viia võimaliku Eesti pihta suunatud rünnaku puhul kultuuriväärtused. Kus kultuuriväärtuste varjendid asuvad, on aga salajane, rääkis kultuuriministeeriumi nõunik Anne-Ly Reimaa.
Julgeolekuolukord Euroopas on tekitanud ka Eestis arutelu, kuhu võimaliku ohuolukorra ajal elanikele kõrval paigutada ka siinsed asendamatud kultuuriväärtused. Eesti muuseumid on selle teemaga intensiivselt tegelenud juba mitu aastat.
"Eestis on toimunud mitmeid arutelusid kultuuriväärtuste evakueerimisest ja see on iga muuseumi enda otsustada, kuhu ja millega ta teosed viib. Eesti kõige olulisemad muuseumid on juba oma otsused teinud," rääkis Reimaa.
Millisteks need otsused kujunesid, on Reimaa sõnul aga väga kitsa ringi küsimus. "Me ju ei tea, kuidas olukord kujuneb: kas me saame üldse viia väärtusi välismaale," arutles Reimaa.
Kuhu täpselt muuseumid oma varad viivad, on riigisaladus, rõhutas ta. "Miks peaks ma ütlema, kuhu viiakse "Surmatants" või mõni teine kallis maal? Siis saavad ju kõik sellest teada. See on meie identiteet, meie kultuurimälu, mida tuleb väga hoolega hoida. Kas öeldi kunagi avalikult välja, kuhu peideti esimene sinimustvalge lipp? Ei öeldud, sest see info pole avalik, see on sõjasaladus, mida ei räägita välja," rääkis Reimaa.
Tema hinnangul ei saa kultuuriväärtuste päästmise kontekstis rääkida ainult ainelistest väärtustest, vaid näiteks ka registritest, millega kindlaks teha sõjas varastatud ja hävinenud varade Eesti päritolu.
Muuseumidele on koolitusi teinud päästeamet. "Seal on eraldi osakond, mis koolitab kõiki asutusi, kes seda vähegi soovivad. Muinsuskaitseamet on teinud nn lauaõppusi, et kõik asjaga seotud inimesed teaks, mida kriisiolukorras teha. Põhiline, et ei tekiks paanikat," ütles Reimaa.
Toimetaja: Mari Peegel