Koroonahaigete isolatsioon on praeguseks jäänud inimeste enda vastutusele
Kuigi inimestel võib kuskil kuklas olla teadmine, et Covidisse haigestumise korral on kohustuslik eneseisolatsioon 10 päeva, siis tegelikkuses on tegu teadusnõukoja soovitusega, mida järgivad ka perearstid ning mille muutmiseks praegu vajadust ei nähta. Ühegi õigusaktiga isolatsiooni pikkust määratud pole.
Eestis ei ole Covidi haige konkreetse pikkusega isolatsioonikohustus õigusakti tasemel reguleeritud. Kuidas sel juhul käituma peab, on kirjas valitsuse korralduses "Karantiini kehtestamine Covid-19 haiguse diagnoosiga või positiivse testi tulemusega isikutele ja nende isikutega lähikontaktis olnud isikutele".
Kehtiva korralduse järgi kehtib koroonahaigele karantiin ehk keeld lahkuda elu- või viibimiskohast alates haiguse diagnoosimisest või testi tulemuse teada saamisest kuni tervenemiseni.
Isiku tervenemise üle otsustab arst. Arstid saavad otsustamisel tugineda Eesti infektsioonhaiguste seltsi koostatud juhendile, mille järgi loetakse Covidi-haige nakkusohtlikuks kaks päeva enne kuni 10 päeva pärast haigusnähtude tekkimist.
Perearstide selts on abistamiseks veebis avanud isolatsioonikalkulaatori, kus kahele küsimusele vastates saab teada, kui kaua ja mis kuupäevani peab isolatsioonis olema. Kui märgid, et oled Covid-positiivne ja vastad jah küsimusele "kas esinevad haigussümptomid", siis ütleb kalkulaator, et pead olema isolatsioonis kümme päeva.
Kümne päeva piir on kokku lepitud valitsust nõustavas teadusnõukojas ning kuigi selle muutmise üle on arutletud, on 10 päeva isolatsiooni endiselt jõus, sellest lähtuvad ka perearstid ning see on mõistlik aeg isolatsioonis olla, ütles ERR-ile perearstide liidu juhatuse esinaine Le Vallikivi.
"Kui on võimalus jääda isolatsiooni, on see ülimalt mõistlik. See (10 päeva isolatsiooni – toim.) on hea otsus, sest omikron levib kõige paremini kuuendal kuni kaheksandal päeval pärast haigestumist, seetõttu pole viiendal, kuuendal või seitsmendal päeval mõistlik inimest välja lubada," lausus Vallikivi.
Vallikivi sõnul on praegu, mil haiglavõrk pole enam koroonahaigetega üle koormatud ning nakatumine väheneb, olukord selline, et keegi haigestunuid ei otsi ega taga ei aja ning arvestatud on inimese isikliku vastutusega.
Vallikivi lisas, et sisult pole soovitused muutunud ning inimest käsitletakse endiselt teistele ohtlikuna 10 päeva pärast nakkuse saamist. Küll on muutunud suhtumine nakkuse leviku piiramisse.
"Üldfilosoofiliselt on riik ja valitsus ja ühiskond võtnud hoiaku, et kuivõrd vaktsineerituid ja läbipõdenuid on palju ja uuringu järgi 90 protsendil Eesti inimestel on antikehad, siis juhul kui inimene ei tea, et ta on haige või ignoreerib seda või pahatahtlikult eirab, siis ei karistata inimest nii rangelt kui viiruse leviku kõrghooajal," lausus Vallikivi.
Vallikivi lisas, et see, kes haigestunud inimese isolatsiooni eest vastutab, on läinud praeguseks tõesti vabaks ning see võib inimestes segadust tekitada. "Reeglid ongi hägused ja erandeid on väga palju," nentis ta.
Samas on valitsuse korralduses kindla numbriga, seitse, ära märgitud päevade arv, mille peab isolatsioonis veetma koroonahaige lähikontaktne. Ent sellel on palju erandeid.