Teadlastel pole metsaraiumise suurendamise osas üksmeelt

Foto: ERR

Keskkonnaministeerium kaalub raiemahu vähendamise otsuse ümbervaatamist, sest Venemaalt puitu enam ei impordita. Teadlased on eri meelt, kas selline otsus oleks põhjendatud.

Venemaalt imporditi eelmisel aastal ligi miljon tihumeetrit saematerjali. Eesti raiemahust moodustab see ligi kümme protsenti. Venemaalt puidu importimise lõppemisega on keskkonnaministeerium asunud selle aastast 13-protsendilist raiemahu vähendamise otsust ümber vaatama.

"See on arutelu, mis meil täna ministeeriumis käib. Eks metsamajandajad ja puidusektor on selle ettepaneku meile saatnud. On ka teistsuguseid ettepanekuid ja eks see tulemus sõltub ikkagi sellest, mida me koalitsioonipartneriga kokku lepime," rääkis keskkonnaminister Erki Savisaar.

Nii näevad ka eksperdid erinevalt viise, kuidas edaspidi Eestis metsa majandada. Eest maaülikooli metsanduse ja inseneeria instituudi vanemteaduri Allan Simsi sõnul ei oleks otsuse ümber vaatamine ja lühiajaliselt raiemahu suurendamine probleem.

"Mõne aasta jooksul siin 10-20 protsenti raiemahtu suurendada ei ole nagu mingi küsimus, et kui ta on lühiajaline," ütles Sims.

Samas Tartu Ülikooli ökoloogi Aveliina Helmi sõnul on olnud ainuõige senine otsus raiemahtu vähendada. Seda arvestades nii elurikkuse hoidmist kui ka kliimaeesmärke ja CO2 kvoote.

"Juba näiteks aastal 2026 võime olla olukorras, kus tänased otsused raiemahtu suurendada toovad meile kaasa väga kulukaid tagajärgi. Siin ei ole kindlasti mõistlik mõelda suurendamisele. Nüüdseks on tehtud ka juba päris palju uuringuid, mis tõepoolest kõik näitavad üsna selgelt ikkagi ühes suunas, et säästliku raiemahu piirid jäävad tänasest raiemahust kuskil kolmandiku võrra väiksemate numbrite juurde, seitsme miljoni tihumeetri juurde. See on muuhulgas ka siis number, mida on välja pakkunud Eesti seni ainukene uurimus, mis võttis kõik kolm komponenti, ökoloogilised, kultuurilised ja majanduslikud aspektid arvesse," rääkis Helm.

Kuigi raiemahu tõstmise osas on teadlased eri meelt, siis pikemas perspektiivis tuleb nii Helmi kui ka Simsi sõnul arvestades Venemaa puidu turult kadumist mõelda Eestis puidutööstuse ümber mängimisele.

"Kui pikaajaliselt vaatleme, siis kindlasti peaks mõtlema selle peale, et hakkame oma seda kogu tootmist ümber vaatama. Kui meil ikka mitu valdkonda tahab korraga suurendada oma koguseid, siis me kõike ei saa ka Eesti metsadest võtta," ütles Sims.

Toimetaja: Mari Peegel

Allikas: AK

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: