Tööandjad on rahulolematud, sest seadus näeb ette töötajate tervise regulaarse kontrollimise, kuid töötervishoiuarste on ebapiisavalt ning teenus väljaspool suuri linnu raskesti kättesaadav.

Hiiumaa ettevõtja Andrus Ilumets viib oma töötajad töötervishoiu arsti juurde iga kahe aasta tagant. Tervisekontrolli vajalikkuses ta ei kahtle, kuid tuska teeb see, et Hiiumaal sellist spetsialisti pole.

"Kui me nüüd näiteks läheme Saaremaale või Haapsallu, kus saame seda teenust, siis see üks isik, kes sinna lähetatakse, kaotab terve tööpäeva. Kui neid inimesi on rohkem, siis on rohkem ka kaotatud tööpäevi. See on ebamõistlik," rääkis Ilumets.

Mõeldud on töötervishoiubussi tellimise peale, kuid seal on omad takistused. "Esiteks tellimuse tähtajad on pikad. Ja teiseks on erialaarsti siia toimetamine nende bussidega päris kallis lõbu. See on vähemalt kaks korda kallim, kui see sama teenus maksab Saaremaal," rääkis Ilumets.

Ettevõtja hinnangul võiks töötajate tervist kontrollida kas perearst või vastava väljaõppe saanud meedik. Sellise ettepaneku on sotsiaalministeeriumile teinud ka kaubandus-tööstuskoda. Sealse poliitikakujundamise ja õigusosakonna juht Marko Udras ütles, et eelkõige puudutab nende ettepanek töökohti, kus riskid on madalad, näiteks kontoritöötajaid.

"Sellistel juhtudel võiks ka perearstidel olla lubatud töötajate tervisekontrolli läbi viia," märkis Udras.

Udrase sõnul tunnevad perearstid oma nimistu patsiente paremini kui töötervishoiuarstid. Teine põhjus on juba mainitud kättesaadavus. "Töötervishoiuarsti kättesaadavus üle Eesti ei ole nii hea kui perearsti kättesaadavus. Suuremates linnapiirkondades on olukord hea, aga mitte maapiirkondades," ütles Udras.

Tööinspektsioon on põhimõtteliselt ettepanekutega nõus, kuid nagu ütleb peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu, on perearstidel juba niigi suur koormus. Samuti ei peaks tema hinnangul alahindama töötervishoiuarsti pädevust. "Need on ikkagi inimesed, kes on pikka aega õppinud. Anda kellelegi niisama töötervishoiuarsti õigused ei ole põhjendatud ja ei ole ka võimalik. Töötervishoiuarstiks siiski tuleb õppida, nii nagu teisteks eriarstideks," rääkis Miidla-Vanatalu.

Erialaspetsialistide nappus võib Miidla-Vanatalu sõnul olla üks põhjus, miks Eestis on näiteks võrreldes Soomega kutsehaigused aladiagnoositud. Viimastel aastatel on Eestis tööst põhjustatud haigestumisi diagnoositud alla saja aastas. Kutsehaiguse diagnoosi saab keskmiselt 20 inimest aastas.

"Diagnoosida kutsehaigust saab ikkagi erialaspetsialist. Neid on aga vähe ja protsess on pikk," nentis Miidla-Vanatalu.