Tühjad perearstikabinetid pole mitte ainult ääremaade mure, vaid tohtreid napib ka maakonnakeskustes. Et perearstist ilma jäänud inimesed ei jääks abita, plaanis sotsiaalministeerium panna nende ravimise kohustuse ajutiselt kohalikule haiglale. Perearstidel õnnestus riigikogulaste abil see plaan nurjata.

"Me näeme ju tegelikult seda, et maakondades olevad üldhaiglad on tihtipeale sellises positsioonis, et nad on raskustes endalegi pandud kohustuste täitmisega," sõnas perearstide seltsi juht Le Vallikivi.

"Kui mina siin ristmikku ületades jään auto alla, siis ei tule siit 800 meetri kauguselt keegi doktor minu imikuid kaaluma ega teine doktor Covidi-haigete vastuvõttu tegema, vaid meie keskus peab ikkagi ise selle kuidagi ära organiseerima," selgitas Vallikivi.

Perearstid käisid korduvalt oma murest riigikogu fraktsioonides rääkimas ja järgmisel kolmapäeval lõpphääletusele minevast eelnõust võeti see punkt välja.

"Meie perearstide seltsi jaoks oli pretsedent suhteliselt esmakordne, et me pidime poliitikutega nii vahetult suhtlema, aga selles mõttes müts maha, et nad inimlikult said väga hästi aru, millise Pandora laeka me selle eelnõuga vastasel korral avaks ja kui mitte kellegi mureks see probleem jääks," selgitas Vallikivi.

Riigikogu liikme Tiiu Aro (RE) sõnul kohtus ta perearstidega korduvalt ning ministeeriumi pakutud ettepanek tundus talle kohe natukene imelik ja mitte töötav lahendus. Aga milline hakkab olema toimiv lahendus?

"Perearstid olid väga veendunud, kaasaarvatud õppetooli juhataja, professor Ruth Kalda, kes meie läbirääkimistel osales, et nemad pakuvad omalt poolt välja mingisugused konkreetsed lahendused, mismoodi neid inimesi nemad on valmis teenindama," ütles Aro.

"See ei saa olla niimoodi, et meie teeme nagu teie soov on, teie peate ikkagi pakkuma lahendused, kuidas sellest olukorrast välja tulla," lisas ta.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiige (KE) sõnul oleks haigla olnud kõige viimane lahendus juhuks, kui asendajat poleks suudetud leida.

"Selle kohustuse ja vastutuse püüavad enda peale võtta maksimaalselt perearstid ise, sealhulgas tervisekeskused, mida on varsti üle 50. Nii et see jääb eeskätt perearstisüsteemi sisemise regulatsiooni küsimuseks," rääkis Kiik.

Kuidas tohtrita jäänud inimeste ravimine lahendatakse, tuleb ministri sõnul veel läbi vaielda.

Eestis on 786 perearstinimistut, neist 53 nimistul on ajutine asendaja. Iga teine Eesti perearstidest on üle 60-aastane.