Eesti suuremate lennuväljade juhtimine läheb ühte juhtimiskeskusesse
Lennuliiklust Eesti viiel suuremal lennuväljal juhitakse mõne aja pärast ühest juhtimiskeskusest ehk irdtornist, kus üks lennujuht saab juhtida korraga kuni kolme lennuvälja tööd. Üleminek irdtorni tehnoloogiale on Eesti regionaalsetel lennuväljadel kavas lõpule viia 2025. aasta lõpuks.
Irdtorn on nüüdisaegne tehnoloogiline lahendus, kus lennujaamas pole vaja enam klassikalist lennujuhitmistorni ja ka lennujuhi töökoht ei pea asuma teenust vajaval lennuväljal. Tulevikus saab ühest keskusest juhtida samal ajal lennuliiklust mitmel lennuväljal.
"Me tekitame kaameramasti lennuväljale kohapeale ja toome videopildi kuhugi kaugemale, meie puhul siis Tallinna ja saame siin mitmele lennuväljale korraga teenust pakkuda tänu sellele. Ehk siis teenust pakutakse video vahendusel," selgitas Lennuliiklusteeninduse irdtorni projektijuht Teele Kohv.
Irdtorni tehnoloogia on Eesti päritolu, selle töötas välja tarkvaraettevõte Cybernetica, kuid müüs selle edasi tehnoloogiaettevõttele Adacel. Hetkel ongi nende peamine klient Eesti Lennuliiklusteenindus ning esimene irdtorn pandi Kuressaare lennuväljale. Tulevikus on plaanis pakkuda seda tehnoloogiat ka teistele riikidele.
Irdtorni kaamerad saadavad lennujuhile 360-kraadise vaate, kus on näha kõik, mis lennuväljal toimub, ka see, mida inimsilm kohe ei näe.
"Lisaks on erinevad funktsionaalsused, mille abil me aitame tuvastada lennukeid, mootorsõidukeid, inimesi ja isegi loomi. Inimesi me tuvastame päris hästi. Loomadega on niimoodi, et oleneb looma suurusest. Linnud me tuvastame ära, põdrad ka kindlasti, aga kui tulevad rebased ja jänesed mängu, siis praegu on süsteem sellises faasis, et tuleb juurde õpetada, millised loomad veel on olemas," selgitas Adacel Technologies Estonia projekti- ja tootejuht Georg Mäll.
Kuressaare lennuvälja videopilti sai neljapäeval Tallinna lennujuhtimistorni monitoridelt ka näha. Ka Tartus on torn paigas. Ootel on veel Pärnu ja Kärdla.
"Ühel hetkel saab kõike ühest kohast juhtida. Meil on praegu keskuses selline üks moodul, mis näitab ainult Kuressaare pilti. See on esimene kontseptsioon, mida me rakendame ehk üks moodul, üks lennuinformaator, üks lennuväli," rääkis Kohv.
Loomisel on moodul, kus on üks lennujuht, aga mitu lennuvälja, mida samaaegselt teenindada. Siiski on irdtornid mõeldud pigem väiksema koormusega lennuväljadele.
"Vastavalt lennuoperatsioonide arvule võib üldse seda irdtorni kasutada teatud lennuväljadel. Kui ma ei eksi, siis kuni 20 000 lennuoperatsiooni võib olla lennuväljal. Ja selle järgi Eesti regionaalsed lennuväljad mahuvad ilusasti sinna kõik ära. Tallinn on ainuke, mis seda ületab," rääkis Mäll.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"