Tallinnas asuvale lennuinformaatori ekraanile jõuab reaalajas peaaegu samasugune pilt nagu kohapeal Kuressaare lennuvälja tornigi.

"Eeskätt tehnoloogia areng on see, millega me kaasa liigume. Kõik lennundus liigub sinna suunas, et ühtemoodi on see kokkuhoid ja teistmoodi võimaldada ka uusi digitaalseid lahendusi," rääkis Lennuliiklusteeninduse lennujuhtimise osakonna juht Mihkel Haug.

Aastas tehakse Kuressaare lennuväljal üle 1500 lennutoimingu, aga piloodi jaoks Kuressaare lennuväljale maandudes või sealt õhku tõustes väidetavalt midagi ei muutu ja ta ei pruugigi aru saada, et Kuressaare lennujaamaga suheldes räägitakse temaga hoopis Tallinnast.

"Kes pidevalt lendab, siis meie liinilendurid saavad aru, aga teised ei pruugigi saada," kinnitas Kuressaare lennujaama käitusjuht Aleksandr Borovkov.

Vajalikud kaamerad pandi Kuressaare lennuväljale üles juba mitu aastat tagasi ja nüüd on Eestis kohapeal välja töötatud arendus väidetavalt valmis.

"See on ikkagi konkreetselt meie kohalikele vajadustele üles ehitatud. Meie endi poolt on antud nõuded, ise oleme testinud, ise oleme valideerinud," ütles digitorni tehniline projektijuht Piret Grau.

"Alati saab paremaks, alati saab täiendada, nõuded muutuvad, aga hetkel on see valmis. Ja turvaline," lisas ta.

Kuressaarde paika pandud kaamerad on tõesti head, sest Tallinna suurelt ekraanilt märgati kolmapäeva hommikul äkki, et lennurajale on jõudnud jänes. Raadioside kaudu anti sellest teada kohe rajameestele ja läkski tagaajamiseks.

Jänest kaamerad küll näitasid, aga mis saab siis, kui talvel näiteks tuiskab?

"Päris 100-protsendilist kindlust ma loomulikult anda ei saa, aga tehnoloogiliselt oleme sinna ikkagi loonud lahenduse, et see lumi ära puhastatakse," ütles Haug.

Mõttekoht on kindlasti lennujaama jaoks see, mida tulevikus ette võtta selle nädala teisipäevani töötanud lennutorniga. "Seadmed me demonteerime, need ei ole vajalikud," ütles Borovkov.