Kalamüük mullu kahanes, kalamari lööb aga rekordeid

Suupisted
Suupisted Autor/allikas: Kairit Leibold / ERR

Kala müügimahud on Eestis viimasel kahel aastal vähenenud, ent kalamarja müüdi mullu rekordkoguses, selgub statistikaameti andmetest.

Kalamarja, eelkõige punast kalamarja, turustati 2021. aastal 21,2 tonni ehk kaks korda rohkem kui aasta varem. Statistikaameti andmetel on tegemist läbi aegade suurima kogusega. Kalamarja müüdi veidi enam kui poole miljoni euro eest.

Kala ja vähki müüsid kalakasvatusettevõtted eelmisel aastal Eestis 849 tonni ehk kokku rohkem kui 4,3 miljoni euro väärtuses. Müüdud kala kogus vähenes mullu võrreldes 2020. aastaga 200 tonni võrra, kuid kasvatatud kala keskmine kilohind tõusis aastaga 3,8 eurolt 5 eurole. Kala müügimaht on viimasel kahel aastal vähenenud.

Statistikaameti analüütiku Swen Petersoni sõnul on vikerforell jätkuvalt Eestis enim kasvatatud ja müüdud kalaliik, mille osakaal on viimastel aastatel olnud üldiselt samas suurusjärgus.

"Eelmisel aastal müüdi peaaegu 712 tonni vikerforelli, mis rahalises väärtuses teeb enam kui 3,4 miljonit eurot, see moodustas 83 protsenti kogu müügiks kasvatatud kala kogusest," lisas Peterson.

Harilikku jõevähki turustati 0,7 tonni ehk kolmandiku võrra vähem kui 2020. aastal. Kõige enam müüdi jõevähki 2009. aastal, kui selle kogus oli peaaegu 2 tonni.

Vikerforellile ja harilikule jõevähile lisaks kasvatatakse ning müüakse Eestis teisigi kalaliike: linaskit, angerjat, aafrika angersäga, karpkala, säga, tuurlasi (siberi ja vene tuur), valgeamuuri jt.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: