Tarmu Tammerk: sõjauudistes ei saa pead liiva alla peita

Ka karmide uudiste puhul ei saa pead liiva alla peita. Sõltumatute ja ausate uudiste eesmärk ei saa olla võitlusvaimu tõstmine, kirjutab ERR-i ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk.
Mida kauem Venemaa sõda Ukraina vastu kestab, seda enam kannatusi ta tekitab. Siit ka inimeste mõistetav soov saada ajakirjandusest lootust, et agressori hävituslik tegevus lõpeb ja karistatud saab.
Uudistel on aga teine eesmärk: anda igakülgset teavet toimuva kohta, taotledes ausa ja tõese ülevaate esitamist. Seetõttu pole paraku võimalik tulla vastu nendele ERR-i uudiste ja saadete jälgijatele, kes ootavad positiivsemat pilti.
Mitmetes lugudes ja saadetes on tsiteeritud Venemaa allikaid ütlemas, et Venemaa ei blokeeri Ukraina teraviljaeksporti ning võimalikus globaalses näljahädas on süüdi lääneriigid oma Venemaa vastaste sanktsioonidega. Mõned ERR-i vaatajad-kuulajad-lugejad andsid selle peale teada, et pole rahul, et niimoodi toimub valede võimendamine meie oma meediakanalis.
Kui saates edastatakse väljavõtteid Vladimir Putini sõnavõtust, peavad mõned uudiste jälgijad taas seda vaenuliku propaganda esitamiseks ja Eesti inimeste meelsuse õõnestamiseks.
Nende näidete puhul on kõige tähtsam, et infot tuleb esitada kontekstis. Juba kolm kuud kestnud sõda käsitledes on ERR teinud selgeks, kes on okupant ja kes ohver. Vaatajat-kuulajat-lugejat ei ole põhjust alahinnata. On ebavajalik iga Venemaa avalduse juurde panna tempel "vale", eriti kui tegemist on poliitiliste seisukohtadega, mitte faktiväidetega.
Ei ole õige pead liiva alla peita. Kui ajakirjandus Venemaa sammude kohta infot ei annaks, siis oleks tegemist ajakirjanduseetika reeglite rikkumisega.
On ka teistpidiseid näiteid. Kui eelmisel nädalal lõpetas Ukraina oma kangelasliku vastupanu Azovstalis, kajastati seda algul kui evakueerimist. Kohe polnud selge, keda tehase territooriumilt evakueeritakse.
Selle peale tulid mitmed kriitilised küsimused, kas on õige ajakirjanduses kasutada sõna "evakueerima" olukorras, kus sõjaväelased alla annavad.
Tõepoolest oli Azovstali kaitsmise lõpetamisel mitu rühma, keda ära toimetati: tsiviilisikud, haavatud, surnud. Seejärel järelejäänud võitlejad. "Evakueerima" on täpne kirjeldama haavatute ja tsiviilisikute äratoimetamist, aga pole asjakohane võitlejate kohta, kes loobuvad vastupanust.
Ukraina pool kasutas algul sõna "evakueerima" kogu operatsiooni kohta. Nõnda oli põhjendatud ka selle sõna kasutamine, kui tsiteeritakse Ukraina allikaid. Seejärel aga selgus, et Ukraina on otsustanud Azovstali "missiooni lõpetada", lootuses sõdurite vahetamisele. Siis muutus asjakohaseks muuta sõnastust ja nimetada seda kaitsmise lõpetamiseks ja alistumiseks.
Ka selle näite puhul on järeldus sama, mis eespool: nimetame asju nagu need on. Ka karmide uudiste puhul ei saa pead liiva alla peita. Sõltumatute ja ausate uudiste eesmärk ei saa olla võitlusvaimu tõstmine.
Küll aga saab jõudu ja lootust teistest saadetest ja žanridest: arutelud, informeeritud ekspertide analüüsid, elamusi pakkuvad saated. Viimasest nädalast näiteks Tallinna lauluväljakul kogunenud tuhandete lauljate kontsert Ukraina toetuseks, millest ETV tegi 23. mail saate "Eesti laulab Ukrainale" ning kus valmis video Ukraina rahvuslauluga, mis on jõudnud enam kui miljoni vaatajani üle maailma.
Toimetaja: Kaupo Meiel