Piirideta Reporterid (RSF) andmetel on tänavu tööülesannete täitmisel tapetud 24 ning vangistatud ligi 500 ajakirjanikku. Need on inimesed, kes on võtnud oma südameasjaks maailma tahkude näitamise, mille eest paljud sooviks silmad kinni pigistada. Nad on demokraatia kaitsjad, kes seisavad selle eest, et jagada informatsiooni, levitada erinevaid vaateid ning tuua seeläbi ühiskonda ausust.

Meie põhiseadus sätestab igaühe õiguse vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Ühtlasi on avalikkusel õigus ka informatsiooni saada. See põhimõte on kujunenud demokraatlike riikide nurgakiviks ning muudab ajakirjanikud demokraatia valvuriteks, kes on alati kohal pöördelistel hetkedel.

Peame olema tänulikud, et Eesti on pressivabaduse pingerea eesotsas, mitte samal pulgal Venemaa, Valgevene, Hiina või Põhja-Korea ehk riikidega, mis piiravad endiselt sõnavabadust ja meediat. Selle tulemust oleme saanud viimase rohkem kui kahe kuu jooksul näha ja kahjuks liigagi lähedalt.

Sõda Ukrainas on ohtlikes või suisa eluohtlikes situatsioonides töötavad ajakirjanikud toonud igapäevasteks külalisteks meie kõigi elutubadesse.

Selle taustal on üks väike, aga oluline detail, mille üle saan tavakodanikuna rõõmustada, see on teadmine, et meil on ajakirjanikud nagu Anton Aleksejev või Astrid Kannel. Tegelikult on meil veel kümneid ajakirjanikke, kes sarnaselt teiste ametikaaslastega riskivad oma eluga, et edastatud informatsiooniga maailma muuta. Pressivabaduse päeva põhiline eesmärk on tõsta neid inimesi esile ja öelda neile aitäh!