Esimese sagedusloa enampakkumise võitja Elisa Eesti on tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti teatel tasunud ühekordse loatasu 7 206 208 eurot ning aastase riigilõivu 81 900 eurot, seega on neil võimalik alustada 5G võrkude rajamisega. Kuna Elisa Eestil on luba juba väljastatud, siis ei ole ettevõttel võimalust konkureerida sageduslubade II ja III enampakkumisel.

"Vaatamata sellele, et osalejaid on ühe võrra vähem, võib eeldada, et pinge oksjonilt kuskile ei kao. Esimese loa enampakkumise 57 vooru näitasid, et konkurents on tõsine ning sideettevõtjate huvi pakkuda 5G sideteenuseid on kõrge," ütles tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti peadirektor Kristi Talving.

Konkursi tulemusena ehitatakse Eestis sagedusalas 3410-3800 MHz välja kolm 5G tehnoloogial põhinevat võrku. Sagedusloa omanikul on kohustus teha lõppkasutajale ühe aasta jooksul arvates sagedusloa saamisest kättesaadavaks 5G standardi vähemalt 15. versioonil baseeruva sideteenuse ning kahe aasta jooksul paigaldada ja aktiveerida üle Eesti minimaalselt 200 sideteenust osutavat tugijaama, millest 100 tugijaama võivad asuda Harju maakonnas, kuid igas maakonnas peab asuma vähemalt viis tugijaama.

Sagedusala, mis teisele enampakkumisele läheb, on 3480-3540 MHz ja 3660-3730 MHz ning 3540-3670 MHz (pärast 130 MHz-i laiusega ribale üleminekut).

Sagedusloa II alghind on 1 597 000 eurot ja osaleda saavad Tele2 Eesti AS, Telia Eesti AS ja UAB Bite Lietuva.

Pakkumuste sammuks on 100 000 eurot, mis tähendab, et igas järgmises voorus peab pakkumus olema eelmise vooru kõrgeimast pakkumusest vähemalt 100 000 eurot suurem.