Preinvalts nentis, et see muudatus pole ainuüksi Eestis, vaid ka paljudes lääneriikides, muu hulgas USA-s. "Vanuse piir liigub noorte arengu mõttes järjest allapoole ehk varasemast 15- kuni 16-aastasest on tänaseks saanud 12- kuni 13-aastane või veelgi noorem," ütles Preinvalts. Noored otsivad grupikuuluvust ja identiteeti. 

Preinvalts märkis, et ka alaealiste kuritegevuses on viimase kolme aasta lõikes näha mõõdukat kasvu. Isikuvastaste kuritegude osakaal on märkimisväärselt kasvanud. Kui 2016. aastal oli see 27,5 protsenti, siis 2022. aastal juba 48,8 protsenti. Möödunud aastal oli see 44,7 protsenti.

See viitab, et võrreldes varasemaga on vähem näiteks poevargusi või vandalismi ning oluliselt rohkem vägivallaelementidega juhtumeid. "Kuigi üldarvud võivad langeda, suureneb nende kuritegude osakaal, mille mõju kannatanutele ja kogukonnale on oluliselt suurem," ütles Preinvalts.

Ühtekuuluvustunne tekib ühiste tegevuste kaudu

Ta rääkis, et noortel tekib tihtipeale ühtekuuluvustunne ühiste tegevuste kaudu, mis ei pruugi esmapilgul radikaliseerumisega kuidagi seotud olla. Paljud rühmaga liitujad ei pruugi ise arugi saada, millise rühmaga nad on liitunud, enne kui täiskasvanu neile seda selgitab.

"Kahjuks on läbivaks motiiviks nii-öelda isamaalisus, mis üsna kiiresti muutub vihkamiseks," nentis Preinvalts. Ta lisas, et patriotismi ja kodumaa-armastuse katte all toimub tegelikkuses tihti vähemusrühmade vaenamine ning konflikti otsimine. Seda nii meedias kui ka avalikus ruumis. "Kõik algab veebist ning üsna pea kolib näiteks kleepsude ja teiste propagandamaterjalide levitamisega avalikus ruumis," ütles Preinvalts.

Tema sõnul on oluline mõista, et demokraatia soosib kodanikuaktivismi sõltumata vanusest. Ta lisas, et radikaalne maailmapilt ja reljeefsed arusaamad ümbritsevast on tihti noore arengul üks osa. "Paljud kasvavad sellest välja ega kujuta mingit ohtu," rääkis Preinvalts.

 Radikaliseerumine on probleem, kui sellega kaasneb vägivalla ülistamine

Radikaliseerumine muutub probleemiks, kui sellega kaasneb vägivalla ülistamine või halvemal juhul selle kasutamine. Preinvalts ütles, et kunagi varem pole ideoloogiline mõjutamine olnud noortele nii kättesaadav kui praegu. 

Kiire dopamiini saamine ei ole piiratud kindla sisuga. "Sisu tekib tihti algoritmidest ning mõnel korral n-ö komistades võib enesele märkamatult sattuda sisutarbijaks materjalile, mis tasapisi normaliseerib õigusrikkuvat käitumist," selgitas Preinvalts. 

"Oluline on siiski mõista, et mõtetel ja veendumustel on oluline roll demokraatia hoidmisel, meil on vaba ühiskond," ütles ta. Preinvalts lisas, et riik ei saa ega tahagi sekkuda inimeste veendumustesse, kuid riigi ülesanne on tagada kõikide elanike turvalisus ja julgeolek.

Justiitsministeeriumil on käimas projekt, mille eesmärk on ennetada noorte korduvkuritegevust. Nii proovitakse soodustada ja edendada 14-kuni 29-aastaste õigusrikkumistaustaga noorte osalemist ühiskonnas, toetada nende iseseisvat toimetulekut, jõudmist õppetegevusse ja tööturule ning seal püsimist. See peaks aitama ennetada sotsiaalsete probleemide tekkimist või süvenemist. 

Ministeerium proovib hoida noori uutest õigusrikkumistest

Nüüd otsib ministeerium teenusepakkujat, kes aitaks äärmuslike vaadetega noortel hoiduda uutest õigusrikkumistest ning naasta õppesse või tööturule. Ministeerium on kuulutanud välja väikehanke, mille eeldatav maksumus on 40 000 eurot.

Teenuse sihtrühm on 14- kuni 29-aastased noored, kelle toime pandud õigusrikkumised on seotud äärmuslike vaadete või nende vastu huvi tundmisega. Eesmärk on vähendada uute samalaadsete õigusrikkumiste riski ning toetada noorte eemaldumist äärmuslikest vaadetest, sotsiaalsete oskuste arendamist ja ühiskonda naasmist.

Teenust osutaval nõustajal peab olema vähemalt kaheaastane töökogemus noorte või riskikäitumisega noortega töötamisel. Samuti peab tal olema teadmisi äärmuslike vaadete ja radikaliseerumise kujunemisest, sealhulgas noorte kuuluvusvajadusest, identiteedikriisist ning äärmuslike ideoloogiate levikust internetis.