Kui koroona tippajal oli Eestis töötuid üle 57 000, siis nüüdseks on töötukassa andmetel langenud see näitaja 45 000 inimeseni. Ka Ida-Virumaal ja Valgamaal, kus töötuse määr on kõrge, leiab tööotsija endale ameti. 

Töötukassa osakonnajuhataja Katrin Liivamets ütles, et kui koroona ajal tuli teenindussektoris inimesi koondada, siis praeguseks on olukord muutunud ning tööjõudu üle ei ole. Kuigi ettevõtted on koroonast taastumas, siis Eesti Panga ökonomist Katri Urke lisas, et sõda Ukrainas võib kaasa tuua tööpuuduse tõusu. 

"Lühiajalisi töötajaid on keerulisem leida. Paljud varem siin olnud lühiajalised töötajad on lahkunud tagasi kodumaale. Need töökohad tuleb täita siis kohalike elanikega, mis võib olla keeruline, eriti kui ettevõte on aastaid harjunud värbama just seda välismaist lühiajalist tööjõudu. Ei pruugi olla ka sobiva oskusega inimesi piisaval hulgal Eestis," rääkis Urke.

CV Online'i värbamisjuht Kaire Kleesment sõnas, et kuigi tööturu üldpilt on praegu hea, siis nii infotehnoloogia, müügi kui ka teenindussektoris on töötajaid puudu. Kleesmenti sõnul peaksid tööandjad üle vaatama nõudmised, mida kandidaadile esitatakse.

"Üks võimalus on tööandjatel läbi vaadata nõudmised, mida võib-olla kandidaatidele esitatakse. Näiteks keelenõue - väga raske on leida kolmkeelseid inimesi, kes räägiks eesti-vene-inglise keelt. Need on põhilised sellised keeled, mis on nõutud."

Kleesment lisas, et nõudmiste kõrval tuleks tähelepanu pöörata ka palgale. Seda juhtub küll harva, ent spetsialist on valmis valdkonda vahetama, kui mujal makstakse talle töö eest rohkem.

"Tegelikult tänane spetsialist on valmis üldse kaaluma teisi pakkumisi, kui palgapakkumine on vähemalt 30 protsenti kõrgem – see on päris suur hüpe tööandja jaoks."

Seda, missuguseid muutuseid sõda tööturule kaasa toob, on võimalik hinnata sügisel.