EKKM saatis kultuuriministeeriumile kirja, kus tänab toetuse eest 2022. aastaks, kuid avaldab sügavat kahetsust, et kultuuriministeerium ei leidnud võimalust EKKM-i küttekulude kompenseerimiseks 2021. aastal ega ole suurendanud muuseumi tegevustoetust 2022. aastal.

"Oleme alates 2019. aastast saanud kultuuriministeeriumilt samas suuruses tegevustoetust – 30 000 eurot aastas. Samal ajal, eriti 2021. aastal on elukallidus ja hinnad teinud läbi mitmekordse tõusu. EKKM-i kasutuses oleval hoonel puudub küttesüsteem, mistõttu oleme sunnitud hoonet kütma elektriga. Eelmisel aastal viiekordistus meie elektrikulu, millele lisandus järjest suurenev halduskulu. Seetõttu ületasime 2021. aastal eelarvet märkimisväärselt," kirjeldas ministeeriumile olukorda EKKM-i tegevjuht Kadi Kesküla.

Tema sõnul moodustab kaks kolmandikku EKKM-ile antavast toetusest ehk 20 000 eurot üürimaksed ja elektrikulu - näiteks 2021. aasta detsembrikuine elektri- ja kommunaalkulude arve oli 3500 eurot. "Loobudes kõigist arendus- ja tegevuskuludest on meie miinimumeelarve 32 000 eurot," sõnas Kesküla.

Kesküla märgib ka, et kuna EKKM-i maja ja väliala koristusteenust ei saa asutus juba aastaid teenusena sisse osta, koristavad seal põhitöökohaga kunstiprofessionaalid.

"Kuna kultuuriministeerium on elektrihindade hüppelise kasvu alguses ehk 2021. aasta hilissügisel meedias, et kultuuriasutusi ta hätta ei jäta, siis mis on kultuuriministeeriumi ettepanek EKKM-ile tänasel päeval hakkamasaamiseks?" küsib Kesküla.

Kui lisaraha ei leita, siis on EKKM-i ainsaks võimaluseks ära jätta EKKM-i ühe asutajaliikme Marco Laimre isikunäitus ja maja kolm kuud plaanitust varem sulgeda, kirjutas Keskküla.

Aasta keskel lisaraha ei tule

Kultuuriministeeriumi nimel EKKM-ile vastanud kunstide asekantsler Taaniel Raudsepp tunnistab probleemi, ent lisaraha ministeerium muuseumile ei võimalda.

"Kultuuriministeeriumil ei ole jooksva aasta keskel võimalik tegevustoetuse summat suurendada, kuid 2023. aasta eelarvesse taotleme lisavahendeid baastoetuste tõstmiseks sektoriüleselt, millest oleks kindlasti abi ka EKKM-i tegevuse jätkamiseks," kirjutas Raudsepp.

"EKKM-i tegevuse ja vajaduste tutvustamine ning partnerite teavitamine on väga tänuväärne. Loodame, et jätkate sama hoogsalt," lisas Raudsepp kirja lõpetuseks.

2007. aastast alates on EKKM produtseerinud hooaegade kaupa eripalgelisi näitusi, sündmusi ja kunstiprojekte ning on kogunud, populariseerinud ja aidanud kujundada kaasaegset kunsti. 2021. aasta lõpu seisuga on EKKM seni korraldanud 76 näitust 42 kuraatori ja 431 kunstnikuga.

Praegu saab EKKM-is vaadata Evelyn Raudsepa näituseprojekti "Greatest hits" ("Valitud hitid"), mille raames valisid kuus Eesti kuraatorit näitusele ühe kunstiteose, mida nad igatsevad enim uuesti kogeda või mis neid antud ajahetkes väga kõnetab.