Varasemast oli teada, et Toilas Roosimäel asuvatesse kivikalmetesse oli inimesi maetud rohkem kui paar tuhat aastat tagasi.

Kümne päeva jooksul koos Soome harrastusarheoloogidega piirkonda seitse prooviauku teinud Tartu Ülikooli uurimisrühm leidis inimtegevuse jälgi märksa varasemast ajast.

"Kõige varasemad leiud kuuluvad nöörkeraamika kultuuri, neid on vähe, põhiline osa on hilisemast ajast. Aga päris kiviaja lõpus, enam kui 4000 aastat tagasi, on siin peatunud mingisugune väiksem rühm inimesi, kes esindavad nn nöörkeraamika kultuuri," rääkis arheoloogiaprofessor Aivar Kriiska.

Arheoloogidele pakkus piirkond üllatusi.

"See, mida me üllatuslikult leidsime, see mis teeb selle koha huvitavaks, on see, et tegemist on suhteliselt võimsa asulakohaga ehk see on paksu kultuurkihiga, kohati on selle paksus üle 50 sentimeetri. See on suur, me teame praegu kindlasti, et asulakoha kultuurkiht katab pool hektarit, aga võib-olla isegi rohkem. See selgub sügisel, kui saame põldude peal käia ja vaadata, kuhu see asulakoht võib ulatuda," lausus Kriiska.

Leidude põhjal võib arvata, et piirkonnas oli kiviaja lõpus ning pronksiaja lõpus või rauaaja alguses ehk umbes 4000 ja 2500 aastat tagasi tõenäoliselt üksikasustus. Hiljem võis Kriiska hinnangul olla seal aga koguni asula.

"Sellest ajast, kui me räägime, et meil on siin sepikoda ja pronksitöötlemise jäljed, mis kuuluvad mõni või mõned sajandid Kristuse sünni järgsesse perioodi, siis siia tahaksin ma "teha" ikkagi küla.  See koht on suur, selles kohas on piisavalt palju paksu kultuurkihti. Ikkagi mitmed majad on need, mida ma kujutaks siia ette;" lausus Kriiska.