"Ma vaatan neid lahinguväljalt pärit pilte ja ausalt öeldes ei taha neid enam näha. Ma arvan, et see (sõja lõpp – toim.) juhtub kiiremini, kui inimesed arvavad. Nad (Kiiev ja Moskva – toim.) on sellest juba väsinud," rääkis Trump oma kõnes, mille ta pidas ÜRO Peaassambleel.

Trump ütles, et tema meeskond teeb Ukraina ja Venemaa juhtidega väga tihedat koostööd, otsides võimalusi selle konflikti lõpetamiseks. Ta hindas sõjas hukkunute arvuks 25 000 inimest kuus ning märkis, et verevalamisele tuleb lõpp teha.

Trump mainis ka palju tähelepanu pälvinud senaator Lindsey Grahami nime saanud seadust, mis näeb sanktsioonide kehtestamist Venemaa nafta ostjatele. Trump ütles, et on valmis kasutama talle seadusega antud võimalusi sõja lõpetamiseks, siis kui selleks on õige aeg.

"Eelmisel nädalal kirjutasin senaator Lindsey Grahami auks alla uuele väga olulisele seadusele, mille Kongress vastu võttis ja mis annab mulle väga ulatuslikud volitused tollimaksude kehtestamise valdkonnas ning kui vaja, olen sunnitud neid kasutama. On aeg tapmistele lõpp teha," tõdes Trump.

Zelenski: Venemaa valmistub korraldama ulatuslikku rünnakut

Venemaa valmistub korraldama Ukraina vastu järjekordset ulatuslikku rünnakut, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski teisipäeval New Yorgis.

Zelenskõi avaldus tuli pärast kohtumist Ühendkuningriigi peaministri Andy Burnhamiga New Yorgis ÜRO Peaassamblee kõrvalt. Kohtumisel arutati julgeolekut ja õhutõrjetoetust.

"Meie käsutuses on praegu luureandmed, mis näitavad, et Venemaa valmistub uueks ulatuslikuks rünnakuks Ukraina vastu," kirjutas Ukraina president sotsiaalmeedias pärast kohtumist Ühendkuningriigi peaministri Andy Burnhamiga New Yorgis ÜRO Peaassamblee kõrval.

I discussed in detail with UK Prime Minister @AndyBurnham everything related to security, the protection of our people, preparations for winter, and available diplomatic opportunities. I thank the United Kingdom for its steadfast support for our energy sector. There is a new… pic.twitter.com/9aIz5S9m2f

— Volodymyr Zelenskyy / Володимир Зеленський (@ZelenskyyUa) September 22, 2026

Zelenski ei avaldanud eelseisva Venemaa rünnaku ega luureandmete sisu kohta täiendavaid üksikasju. Tema hoiatus tuli pärast seda, kui ta ütles ajakirjanikele, et Ukraina on valmis USA vahendatud Venemaa ja Ukraina vaherahu raames nõustuma energiataristu vastaste rünnakute täieliku peatamisega – juhul kui Venemaa nõustub samade tingimustega.

Venemaa pole aga andnud mingeid märke, et ta sellise vaherahuga nõustuks.

Seejärel tänas president Ühendkuningriiki Ukraina energiasektorisse tehtud tema sõnul "uue panuse" eest enne talve, mis peaks tulema eriti raske, kuna Venemaa eesmärk on Ukraina elektrivõrku ulatuslikult kahjustada ajal, mil tsiviilelanikud on kõige haavatavamad. Zelenski ei täpsustanud, milles Ühendkuningriigi panus seisnes.

Zelenski hoiatus tuli samal päeval, kui Euroopa Liit tühistas kahe Venemaa oligarhi suhtes kehtinud sanktsioonid tingimusena, et pikendada kogu sanktsioonide nimekirja kehtivust veel 36 kuu võrra.

"Kui ukrainlased elavad iga päev raketi- ja droonirünnakute ohus, ei saa sanktsioonide tühistamisest juttugi olla," ütles Zelenski. "Mina ja [Briti] peaminister oleme selles küsimuses samal seisukohal: seni, kuni sõda jätkub, peavad sanktsioonid jääma kehtima ja neid tuleb karmistada."

Venemaa on viimase aasta jooksul Ukraina vastu korraldatud õhurünnakute ulatust järsult suurendanud, kasutades sageli ballistilisi rakette, et ära kasutada Ukraina õhutõrjesüsteemide nappust ja tekitada võimalikult suurt kahju.

Selliste Vene õhurünnakute ohvrite arv on tõusnud kõige kõrgemale tasemele alates täiemahulise sõja algusest.

Nausėda: Venemaa on sõja sisuliselt kaotanud, kuid ei tunnista seda

Leedu presidendi Gitanas Nausėda sõnul on Venemaa Ukrainas alustatud täiemahulise sõja sisuliselt juba kaotanud, kuid Kreml keeldub seda tunnistamast.

"Sisuliselt on Venemaa sõja juba kaotanud. Ometi ei luba selle juhtkond endale lüüasaamist tunnistada, kartes rahvusvahelist õiguslikku vastutust ja võimalikku kättemaksu oma rahva poolt," ütles Nausėda teisipäeval ÜRO Peaassambleel peetud kõnes.

"Kuna vältimatu läheneb, tõusevad panused ja Kremli režiim leiab end üha enam nurka surutuna," märkis ta.

Leedu liidri sõnul ulatuvad Venemaa viimase 55 kuu sõjalised kaotused 1,5 miljoni võitlejani. Viimase aastaga on agressor saavutanud kontrolli 0,3 protsendi Ukraina territooriumi üle, mis on maksma läinud üle 400 000 hukkunud ja haavatud sõduri. 

"Kui palju Ukraina tsiviilelanike elusid veel Venemaa sõjaaltaril ohverdatakse? Kui paljusid inimesi piinatakse, vägistatakse, heidetakse pimedatesse kongidesse, et nad enam kunagi päikesevalgust ei näeks? Kui palju lapsi eraldatakse ebaseaduslikult oma vanematest ja saadetakse Venemaale ajupesule?" küsis Nausėda.

"Me ei tea vastuseid, kuid me kõik peame tundma sügavat valu, mida see jõhker ja mõttetu sõda on kaasa toonud. Ja me kõik peaksime ühendama oma jõud, et tuua Ukraina võit lähemale," ütles ta.

Venemaa annekteeris 2014. aastal Ukrainale kuuluva Krimmi poolsaare ja alustas seejärel 24. veebruaril 2022 täiemahulist sissetungi Ukrainasse.

Leedu liidri sõnul ulatuvad Venemaa imperiaalsed ambitsioonid kaugele Euroopasse, Aafrikasse ja Aasiasse ning ükski riik ei tohiks pidada end selle ohu eest kaitstuks.

"Mida me ei saa lubada, on toore jõu ülemvõim rahvusvahelise õiguse üle. Me ei saa enam taluda Moskva koloniaalseid püüdlusi, mis õõnestavad ülemaailmset toidujulgeolekut ja ajavad toiduainete hindu üles," ütles Nausėda.

Tema sõnul näeb Leedu paljusid ohte lähedalt.

"Viimastel kuudel on Venemaa agressioonisõda viinud arvukate meie õhuruumi rikkumisteni lahingudroonide poolt. Venemaa on intensiivistanud ka hübriidrünnakuid, desinformatsiooni ja sabotaažipüüdlusi. Seal, kus Venemaa edeneb, avades Pandora laeka uute destabiliseerimistehnikate jaoks, järgnevad teised vaenulikud osapooled, õppides uusi oskusi ja ideid," märkis Leedu president.

Eelmisel nädalal tulistasid NATO hävitajad alla drooni, mis oli Valgevenest Leedu õhuruumi lennanud. Mehitamata õhusõiduk tulistati alla Leedu keskosas Kaišiadoryse rajoonis Kruonise hüdroakumulatsioonijaama lähedal.

Kuna Venemaa sissetung Ukrainasse jätkub, on Leedus viimastel kuudel korduvalt antud potentsiaalseid õhuohu hoiatusi. Eelmisel teisipäeval toimunud intsident oli aga esimene kord, kui riigi õhuruumis droon alla tulistati.