Tartu südalinnas 10 500 ruutmeetri suurusel arheoloogilisel uuringualal jääb asjatundjatele pea igapäevaselt näppu mõni ajalooline ese, mis kildhaaval maalib täpsema pildi elust Tartu keskpargis sajandeid tagasi. Suurimaks leiuks on praegu veerennisüsteem koos kuivenduskaevudega.

"Sellist korralikku süsteemi iga päev ei leia. Kuna meil on võimalus uurida korraga väga suurt ala, on haruldane, et saame selle nii suures ulatuses välja puhastada. Üks pikem osa koos kuivenduskaevudega on praegu juba üle 20 meetri välja puhastatud," ütles arheoloogiliste kaevamiste juhataja Keiti Randoja.

Tegemist on reo- ja vihmavee ärajuhtimiseks rajatud puidust rennidega, mis pärinevad 18.–19. sajandist ja markeerivad omaaegset eeslinna, kus on ilmselt olnud hooviala.

"Üldiselt hävib pinnases igasugune orgaanika, aga siin on pinnas hapnikuvaesem ja puitu paremini säilitanud. Kui palgid on hästi säilinud, saab neist proovide jaoks kettaid saagida ning isegi aasta täpsusega öelda, mis aastal puud langetati ja millal renn täpselt ehitatud võis olla," selgitas Randoja.

Veerennid oma praegusesse asukohta siiski pikaks ajaks enam ei jää. Mis leiust edasi saab, otsustab Tartu Linnamuuseum.

"Üldiselt on nad viinud mõningaid puidust elemente muuseumisse – näiteks ühe tünni võtsid nad lahti, et see seal uuesti kokku panna. Nemad otsustavad, kas neil on seda sorti leide juba piisavalt palju või mitte. Igal juhul see pildistatakse ja mõõdetakse üles, aga kuhu see lõpuks rändab, otsustab Tartu Linnamuuseum," rääkis Siuru juht Aavo Kokk.

Lähiajal laiendatakse arheoloogiliste uuringute ala, sealhulgas Emajõe suunas. Arheoloogid oletavad, et drenaažisüsteem jätkub ka selles suunas. Kirss tordil oleks, kui jõe poole liikudes tuleks välja ka mõni muistne paat. Arheoloogilised kaevamised kestavad Siuru alal järgmise aasta lõpuni.