"Kolm kohtumist viiest toimuvad ettevõtete ja nende esindusorganisatsioonidega. Keskmiselt veidi vähem kui iga viies kohtumine aga vabaühenduse või katusorganisatsiooniga ja seda on vähem kui näiteks Euroopa Liidu tasandil," tõdes Paju EPL-is avaldatud artiklis, viidates andmetele, mis said avalikuks valitsusasutuste kõrgemate ametiisikute viimase aasta jooksul peetud lobikohtumiste ülevaatest.

"Kas sellel suhtarvul on õiget tasakaalu, on arvamuse küsimus, küll aga võib praegune statistika viidata sellele, et erasektor tegeleb rohkem lobitööga, neil on lobitööga tegelemiseks rohkem ressursse ja/või on neil otsustajateni jõudmiseks parem ligipääs," märkis ekspert.

"Poliitikakujundajana on seega oluline astuda samme, et tagada vaadete paljusus ja otsuste läbimõeldus ning tasakaalustatus, sest nemad, kellel on vähem vahendeid, ei jõua kunagi sammu pidada suurte ettevõtetega," lisas Paju, kes on ka avatud valitsemise partnerluse Põhja- ja Baltimaade koordinaator.

Paju kirjutas, et nii Soome kui ka Läti alustasid 2019. aastal oma lobiseaduste väljatöötamist, mis praeguse plaani kohaselt jõustuvad need 2024. aastal. Koostöös lobistide ja vabaühendustega on praeguseks loodud mõlemas riigis eelnõud, mille lähenemised on küll veidi erinevad, kuid päädivad vastuvõtmise korral laialdase seadusega.

"Ka Eesti erakondadel on nüüd ajaliselt hea võimalus õppida lähinaabrite initsiatiivist ja hakata enne eelseisvaid valimisi lahendusi otsima. Sel viisil hoiame ehk tulevikus ära ebameeldivad üllatused, kus üks või teine pool saavutab kaheldava väärtusega tegevustega edu," märkis ta.