Vene meediale on antud suunis kindraleid mitte mainida

Eesreas Venemaa president Vladimir Putin ja kaitseminister Sergei Šoigu ning nende taga kindralpolkovnik Aleksander Žuravlev ning admiral Nikolai Jevmenov
Eesreas Venemaa president Vladimir Putin ja kaitseminister Sergei Šoigu ning nende taga kindralpolkovnik Aleksander Žuravlev ning admiral Nikolai Jevmenov Autor/allikas: SCANPIx/Alexey NIKOLSKY / SPUTNIK / AFP

Vene riigi kontrolli all olevale meediale on edastatud juhtnöörid mitte keskenduda liiast riigi sõjaväelistele juhtidele. Ajalehe The Times teatel kardavad Vene võimud, et sõjaline edu Ukrainas võib muuta mõne kindrali Putinile ohtlikuks poliitiliseks rivaaliks.

Kuigi Vene meedia kiidab tihti Vene sõdureid ja ohvitsere, välditakse samas kõrgete sõjaväelaste saavutuste kajastamist.

"Kui meedias oleks mõni kindral, kellest inimesed pidevalt kuulevad, siis ta muutuks kindlasti populaarseks. Teda hakataks seostama võiduga. Kes teab, mida selline tuntus võib tähendada sõja toetajate seas," arvas üks Kremli allikas väljaandele Meduza.

Karmima joone pooldajad Venemaal on üha enam frustreeritud Putini soovimatusest kuulutada välja ülevenemaaline üldmobilisatsioon. Samuti häirib neid Vene vägede soovimatus rünnata Ukraina pealinnas Kiievis asuvaid valitsushooneid.

Ühe teise allika sõnul kardab Putin Tšetšeenia sõja stsenaariumi kordumist, kui avalikkuse ette ilmus sõja lõpetamises võtmerolli mänginud kindral Aleksandr Lebed. Lebed aitas ka 1991. aastal takistada KGB plaani kukutada võimult Mihhail Gorbatšov. Enne Putini esiletõusu arvasid paljud, et järgmiseks Vene riigipeaks peale Jeltsinit saab Lebed.

Putin alustas presidendiks saades Tšetšeenias järjekordset sõda ning nimetas Lebedi sõlmitud vaherahu Vene huvide reetmiseks. Lebed suri kahtlastel asjaoludel helikopteriõnnetuses 2002. aastal Siberis. Ühe allika sõnul on Putinil 1990-ndad selgelt meeles ning ta ei soovi näha järgmist kindral Lebedit.

Vene relvajõududes on suurenenud rahulolematus sõjaga Ukrainas. Ida-Siberi Burjaatia piirkonda naasid hiljuti 150 burjaadi sõdurit, kes keeldusid Ukrainas edasi sõdimast.

Suur osa Vene vägede kaotustest Ukrainas on olnud vägede seas, kes on komplekteeritud Burjaatias, Dagestanis ja Kalmõkkias. Need piirkonnad on Venemaa ühed kõige vaesemad ning paljud surma saanud sõdurid ei ole etnilised venelased.

Kriitikute sõnul kasutab Kreml teadlikult sõdureid Venemaa kaugetest ja vaestest piirkondadest, kuna kaotused näiteks Moskva elanike seas võiks tekitada suuremaid riigisiseseid probleeme.

Erinevate hinnangute järgi on Ukrainas hukkunud 15 000 kuni 36 000 Vene sõdurit. Vähem kui kümme langenud sõdurit on pärit Moskva linnast.

Toimetaja: Allan Aksiim

Allikas: The Times

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: