Venemaa vägede edasitung on sel suvel olnud viimaste aastate aeglaseim. Samal ajal on Ukraina droonid tunginud üha sügavamale Venemaa territooriumile ning oluliselt häirinud ka Venemaa rindeoperatsioone. 

Ukraina üha suurem suutlikkus kahjustada Venemaa majandust – eeskätt naftaeksporti ja tarneahelaid – on tekitanud Moskvas muret Venemaa võime pärast pidada pikaajalist kurnamissõda.

Kuigi Venemaa sõjablogijad kritiseerivad armee sooritust, väidab Putin endiselt, et Venemaa edeneb kogu rindejoonel. Seda vaatamata Ukraina mitmele edukale vasturünnakule, mis on tõrjunud Vene väed olulistelt positsioonidelt välja. 

Kolmapäeval pidas Putin kohtumise kindralstaabi ülema kindral Valeri Gerassimovi ja kaitseminister Andrei Beloussoviga. President hoidus kohtumisel kriitikast ning kordas varasemaid kiidusõnu.

"Jätkame kaitseministeeriumi struktuuride täiustamist vastavalt sõjalise erioperatsiooni vajadustele ja kogemustele," ütles Putin, kasutades Venemaa valitsuse eufemismi Ukraina sõja kohta.

Siiski on Venemaal raskusi läbimurde saavutamisega.

Vene väed on teinud väikeseid ja vaevalisi edusamme Ida-Ukrainas Donbassi piirkonnas, kus liigutakse tasapisi lähemale sealsetele olulisimatele Ukraina kontrolli all olevatele linnadele – Slovjanskile ja Kramatorskile. 

Avatud allikate põhjal uuringuid tegeva Black Bird Groupi andmetel on Venemaa sel suvel saavutanud sõja algusest saadik ühed väikseimad edasiliikumised, samal ajal kui Ukraina on alustanud vasturünnakuid teistes rindelõikudes.

"Ukraina on hakanud halvama Venemaa senist initsiatiivi," ütles Carnegie fondi vanemteadur Michael Kofman. "Vene sõjaväelased eeldasid ekslikult, et kui nad end pidevalt rindest läbi suruvad, saavutavad nad lõpuks oma eesmärgid. Selle asemel on tulemused järjest väiksemad, kulud suuremad ning pealetung on suures osas takerdunud."

"Kõrgemate väejuhtide väljavahetamine ei muuda midagi," lisas Kofman.

Juhtkonna vangerdused ei toonud sõjaväe ladvikusse kuigivõrd uut verd, vaid paigutasid ümber juba ametis olevaid juhte – see on kooskõlas Putini eelistusega vältida ebaõnnestunud väejuhtide avalikku vallandamist.

Putin määras eelmisel aastal loodud droonivägede uueks juhiks kindralpolkovnik Deniss Ljamini. Venemaa on aga droonitehnoloogia väljatöötamisel jäänud Ukrainast maha. Moskva on püüdnud värvata rohkem droonioperaatoreid, kuid tempo hoidmisega on üha enam raskusi.

Samuti vabastati muudatuste käigus väegrupeeringu Tsentr juhi kohalt kindralpolkovnik Valeri Solodtšuk. Tema alluvuses olevad üksused jõudsid küll Slovjanski ja Kramatorski lähedusse, kuid ei suutnud tugevalt kindlustatud linnadesse sisse murda. Nüüd asub Solodtšuk juhtima tagalateenistust piirkonnas, kus Ukraina on andnud hävitavaid lööke Venemaa taristule.

Solodtšuki asemele määras Putin kindralpolkovnik Aleksandr Ivanajevi. Eelnevalt juhtis Ivanajev väegrupeeringut Vostok, mis seisis kagus silmitsi Ukraina vasturünnakute lainega.

Kuigi rindejoon on viimastel kuudel püsinud suuresti muutumatuna, on nii Venemaa kui ka Ukraina keskendunud sihtmärkide ründamisele sügaval teineteise territooriumil. Ööl vastu kolmapäeva toimunud ulatuslikus Venemaa raketi- ja droonirünnakus hukkus Ukraina pealinnas ja selle lähiümbruses vähemalt 17 inimest.

Kofmani hinnangul on aga ebatõenäoline, et selline Venemaa pommitamiskampaania mõjutab rindejoonel toimuvat.