Eesti ja Venemaa leppisid mullu ühises kalapüügikomisjonis kokku, et 2022. aastal on Peipsi järvel mõlema poole rääbise püügikvoot 45 tonni.

Rääbise püük algas 1. juulil ning juba 10. juulil peatas maaeluminister Urmas Kruuse käskkirjaga tänavuse rääbisepüügi, sest Eesti poolel oli püütud rääbist juba 44,1 tonni ehk kvoodist oli kasutatud üle 90 protsendi. Kalapüügiseaduse järgi peatab minister püügi, kui kehtestatud aastane lubatud saak on ammendunud vähemalt 90 protsendi ulatuses.

Keskkonnaministeeriumist öeldi ERR-ile, et rääbisekvoodi kiire täitumine on tavapärane. "Püügiaja pikkus sõltub ilmastikutingimustest ja kvoodi suurusest. Võimekus rääbisekvoot kiiresti välja püüda on Eesti kaluritel suur," ütles ministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Margus Salundi.

Veel mullu oli Eestil Peipsi rääbisepüügi kvoot 80 tonni ehk pea sama palju kui tänavu kahe riigi kalurite peale kokku.

Kuid ükskõik kui suur on kvoot, kahtlustavad Peipsi kutselised kalurid, et Vene poolel ei peeta kvoote miskiks ning rääbisepüük jätkub ka peale kvoodi täitumist.

Osaühingust Kallaste Kalur öeldi ERR-ile, et see, et rääbist püütakse Vene poolel kvoodist hoolimata, on ammu ja kõigile teada.

"Eluaeg on peale kvooti üle püütud. Tolliameti andmetest on näha, vaadake, mis toimub. See on iga-aastane pull," ütles ettevõte tegevjuht.

Tema sõnul tuuakse peale kvootide täitumist endiselt autodega rääbist üle idapiiri. "Ilmselgelt ei ole see Eesti rääbis, mida meil praegu müüakse," ütles ta.

Salundi aga märkis, et keskkonnaministeeriumil Vene kalurite kvoodirikkumise kohta andmed puuduvad.

"Eesti ja Venemaa valitsuste vahelise kalapüügikomisjoni istungil on protokolliga kokku lepitud püügiandmete esitamine poolte vahel. Nende andmete järgi ei ole keskkonnaministeeriumil infot, et Venemaa püüaks rääbist üle kokku lepitud kvoodi," ütles ta.

Salundi möönis, et samas pole neil aimugi, mismoodi Venemaal kalanduse järelevalve toimib. "Venemaa poole järelevalvele on raske hinnangut anda, kuna teise riigi vetes Eesti keskkonnaamet järelevalvet ei teosta," ütles ta.

Kallaste Kalurist aga öeldi, et tegu on asjaga, mis on kõigile teada, kaasaarvatud riigiasutused. "See on probleem, millega keegi ei taha eriti tegelda," lausus tegevjuht.

Rääbist on vähem kui varem

Rääbisevaru on Eesti ja Venemaa ühisandmete järgi vähenenud, mistõttu oli ka tänavune püügikvoot väiksem kui eelmistel aastatel.

Salundi sõnul praegu Eesti Venemaaga koostööd ei tee, küll vahetatakse püügiandmeid. "Ja mõlemad pooled teevad eraldi eelmise aasta sügisel kalapüügikomisjoni istungil kokku lepitud tavapäraseid kalavarude uuringud, et leppida kokku kvoodid järgmiseks aastaks," ütles ta.

Rääbist on aastatega Peipsis aga vähemaks jäänud.

"Populatsiooni põhiosa järves moodustas suure arvukusega 2016. aasta põlvkond, sellele järgnevad põlvkonnad on vähemarvukamad ning seega on ka varu vähenenud. Rääbise arvukus sõltub eelkõige kudemistingimustest ja sellest, kui palju on järves röövkalu. 2020. ja 2021. aasta talvel ei olnud Peipsi järvel sellist jääkatet, mis võimaldanuks rääbisele häid kudemistingimusi," lausus Salundi.

Järgmise aasta kvoot saab selgeks siis, kui teadlased on teinud sügisesed katsepüügid ja selgunud on tegelik olukord, ütles Salundi.