Peipsil kehtestatakse igal aastal kalapüügikvoodid. Keskkonnaministeeriumi kalavarude peaspetsialisti Margus Salundi sõnul on kvoodid vajalikud selleks, et säilitada kalavarude stabiilne seisund ning vältida ülepüüki. "Et järve ühesõnaga ei püütaks tühjaks," sõnas Salundi.

Salundi sõnul annab Tartu Ülikooli Mereinstituut hinnangu kalavarude seisundile katsepüükidega. Püüke korraldatakse järve erinevates osades, erinevate püügivahenditega ning erinevatel aegadel.

Samasugust tööd teevad ka vastavad eksperdid Venemaal ja kui mõlema riigi esindajate poolt on andmed kokku kogutud, siis tavaliselt novembris toimub Eesti ja Venemaa kalanduskomisjoni istung, kus võrreldakse teadlaste kogutud andmeid ja lähtuvalt kalavarude seisust lepitakse kokku kvoodid.

Käesoleval aastal on koha kvoot langenud 75 tonni, rääbise kvoot 35 tonni ning tindi kvoot on langenud 165 tonni. Kuna tindikala varud on teadlaste hinnangul kriitilises seisus, siis on selle aasta kvoodiks mõeldud ainult viis tonni teaduspüügi eesmärgil.

Peipsi järves on heas seisus aga latikas ning särg. Nende kvoote tavaliselt täis ei püüta. Saaremaa, Sõrve poolsaare kalur Toivo Pära püüab suviti aga peamiselt lesta ning angerjat. Aastatega on aga poolsaar kalavaesemaks jäänud.

Pära sõnul räime küll on aga väga vähe. Pära sõnas, et inimestel on erinevad teooriad, et miks räim Eesti randadesse kudema ei tule: "Süüdistame siin küll hülgeid, kes siin räimeparved võibolla ära peletavad ja laiali ajavad, no kormoranid võtavad kindlasti enda osa ära."

Kaluri sõnul samas Saaremaal lestast ilma ei jää, kuigi saak on viimaste aastate jooksul langenud. Põhiliselt leiab lesta veel Saaremaa põhjarannikul Veere sadama kandis ja Mustjalas.