Uuringute järgi söövad kormoranid Eesti rannikumeres päevas 60 tonni kala ja kuna need linnud paiknevad siinsetes vetes umbes pool aastat, siis ongi kormoranide poolt poole aastaga ära söödav kala kogus 10 000 kuni 11 000 tonni – võrdne rannakalurite aastase väljapüügiga.

"Kormoranide kohta ma oskan kindlasti öelda, et tal on oluline mõju kalavarudele ja kalade populatsioonile. Meil on umbes 120 000 isendit, kes tarbivad iga päev kõik kokku 60 tonni kala. Ornitoloogide jutt on see, et nad põhiliselt söövad ümarmudilat ja ma arvan, et kõige arvukam liik nende toidus ongi ümarmudil, aga kui seal näiteks mingit meile olulist liiki on ainult üks protsent, on see ikkagi 600 kilogrammi päevas ja 200 tonni aastas. See ületab paljude liikide puhul selle koguse, mida kalurid aastas üldse püüavad," rääkis Tartu Ülikooli ihtüoloogia ja kalanduse teadur Redik Eschbaum.

Lisaks kormoranidele peavad kalurid konkureerima ka hüljestega. Hülged mitte ainult ei söö kala, vaid tulevad sööma kala kalurite püünistest ja omakorda lõhuvad neid.

Nüüd tahetakse anda luba, et kalurid võivad merele minnes mootorpaati kaasa võtta ka jahimehe.

"Selle hülge nuhtlusisendite laskmise suhtes meil on veel ministeeriumis ees omajagu arutelu, sest tegemist on ikkagi kaitsealuse liigiga. Me peame vaatama, et meil kalandus saaks toimida, aga samas ka kaitsealune liik oleks säilinud," rääkis keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juht Herki Tuus.

"Peaksime keskenduma just nendele nuhtlusisenditele, kes kalapüünistest kala võtavad. Me teame, et neid on väike arv populatsioonist ja kui me need elimineerime, siis on kaluritel ka rahu majas," lisas ta.