Raudsiku sõnul on al-Qaeda liidri tapmine pigem sümboolne, aga tegelikult teisejärguline.

"Al-Qaeda on organisatsioonina olnud viimased aastad väga nõrk. Keskset kontrolli nad ei ole väga tugevalt suutnud hoida, rünnakuid ei ole toimunud globaalses mastaabis lääne vastu," rääkis Raudsik.

Tema sõnul võib arvata, et Taliban teeb siiani al-Qaedaga koostööd, kuna nad mõistsid Ameerika Ühendriikide rünnaku hukka.

"Võib argumenteerida, et tegelikult Taliban on ikkagi alt vedanud rahvusvahelist üldsust, toetades al-Qaedat, pakkudes neile pinda. Ja nüüd see päädis sellega, et Ameerika Ühendriigid karistasid nii Talibani kaudselt kui ka otseselt al-Qaedat," selgitas Raudsik.

Õigusteadlase René Värgi sõnul on USA õiguslik alus rünnakuks teises riigis enesekaitse, mida tõenäoliselt hakkab ka USA kasutama.

"Idee kohaselt enesekaitse peab olema kohene. Nüüd võiks ju küsida, millal viimane rünnak oli, millega al-Zawahiri oli seotud ja seetõttu oli põhjust teda rünnata," kommenteeris Värk.

Tema sõnul on aga Taliban ise juba rikkunud Doha rahulepingut, andes terrorirühmitustel võimaluse Afganistanis tegutseda. Juhi tapmine tema sõnul al-Qaeda jaoks palju ei muuda.

"Al-Qaeda on juba harjunud, et juhte maha võetakse, kas peamist juhti või erinevate rakukeste juhti," ütles Värk.

Al-Qaeda tulevik on Peeter Raudsiku sõnul üldse küsimärgi all, sest selle populaarsus on langenud ja rahastus puudub.