Euroopasse jõuavad uued vaktsiinid tõenäoliselt aasta lõpuks, lubas Eesti valitsust nõustava teadusnõukoja juht Toivo Maimets.

"Olin kaks nädalat tagasi Euroopa ravimiameti koosolekul, kust tuli info, et nii Moderna kui ka Pfizer on andud sisse taotlused bivalentsete vaktsiinide müügiloale, ja septembriks saab Euroopa ravimiamet selle antud. Siin on aga mitu "aga". Bivaletntne tähendab, et need on algse Wuhani tüve vastu ja omikron-1 vastu, aga praegu on meil omikron-5. See tähendab, et ollakse võidujooksus viirusest maas," rääkis Maimets.

"Mõlemad firmad teevad ka katseid omkron-5 vastu ja Euroopa ravimiamet saab anda loa nende kasutamiseks novembris. Võidujooks viirusega sellises tempos ei jõua kohale kuidagi. Hea uudis on aga see, et raske haigestumise ja surmade vastu aitavad tegelikult ka Wuhani tüve vastu tehtud vaktsiinid. Neid on mõistlik kasutada," sõnas Maimets.

mRNA-vaktsiine on reklaamitud kui vaktsiine, mida on kergesti võimalik muuta vastavalt sellele, mis vormi viirus võtab. "Uute viiruste vastu koodi vahetamine võtab tõesti mõne nädala. Laborikatseid saab teha kiiresti, aga inimravimitega tuleb teha kolm faasi inimuuringuid. See võtab teatud aja, sest tuleb jälgida efekti ohutuse ja toimivuse kohta. Ameeriklased loobusid selle vaktsiini puhul inimuuringutest. See on riski võtmine – siin on ameeriklaste FDA ja Euroopa ravimiametil erinev käekri. USA on riskialtim. Mõnikord tasub ära riskijulgus, kuid mõnikord on ameeriklased sellega näppu lõiganud," rääkis Maimets.

Mõlema ravimiameti põhieesmärk on üks: et ravimid oleksid toimivad ja ohutud ja toetaksid ravimiarendust, rõhutas Maimets. "Need kolm asja on omavahel vastuolus ja tasakaalupunkti leidmine on keerukas. Mina eelistaksin Euroopa konservatiivset lähenemist, mis viib väga kiiresti tulemusele, aga meile on selged ka võimalikud harvad kõrvaltoimed," märkis Maimets.