Detsembri alguses oli koroonaga haiglas 180 patsienti, praegu ligi 250. Suurenenud on ka nakatunute arv üldse. Teadusnõukoja juht, professor Toivo Maimets ütles, et ootas paremat seisu.

"Me lootsime, et see stabiliseerub 140-150 juurde ära, mis on ka iseenesest kõrge. Oleks tahtnud juunikuu 46 näha. Aga et täna on 248, näitab seda, et me oleme täiesti selgelt tõusuteel," rääkis ta.

Maimetsa sõnul on teadusnõukoda kogu sügise jooksul jälginud epideemia seisu ning seda, millised viiruse uued alamtüved Eestis levivad. "Samuti jälgime teiste riikide kogemust ja teaduskirjandust selle kohta, mida need uued tüved teevad peale selle, et nad levivad aktiivsemalt kui eelmised, millistest antikehadest nad üle sõidavad ja milliseid tagajärgi sellest tuleneb," lisas ta.

Teadusnõukoda uurib Maimetsa sõnul ka nn pika Covidiga seonduvat. "See on terve rida erinevaid haiguseid, erinevaid sümptomeid, mis tekivad paar kuud pärast Covidi läbipõdemist paljudel inimestel, isegi mõneti sõltumatult sellest, kui raskelt see põdemine oli. See tekitab lisakoormust meditsiinisüsteemile, see tekitab lisavaevuseid inimestele," selgitas ta.

Praegusel teadusnõukoja koosseisul on riigikantseleiga leping käesoleva aasta lõpuni. Kuna riigi tervisekriiside juhtimine läheb sotsiaalministeeriumi alla, on teadusnõukojale tehtud ettepanek jätkata tööd sotsiaalministeeriumi juures.

"Loomulikult me oleme andnud oma põhimõttelise nõusoleku, sest on terve rida teemasid või erialasid, kus meil on selgelt kompetents olemas – viroloogia, immunoloogia, infektsioonhaigused, kommunikatsioon, muud asjad. Ja selline multidistsiplinaarne meeskond nagu meil on välja kujunenud, on tõesti väga väärtuslik tööriist, millega saab palju kasulikku teha. Ja ilmselgelt me vaatame palju laiemalt, kui see konkreetselt üks viirushaigus, mis meil täna ikkagi päris ära läinud ei ole," rääkis Maimets.