Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja liikmete tähelepanu pälvis ERR-i 13. juuli uudis "Vene sanktsioonide tõttu kuhjub Muugal ohtlik väetiselaadung", kus sõna saanud ametnik andis lootust, et riik leiab võimaluse müügipiiranguga väetis ise realiseerida. See tekitas põllumajandusettevõtjates eksliku arusaama, et väetised riigistatakse ja müüakse huvilistele maha. Rahandusministeeriumi teatel see siiski nii pole.

"Selgitame, et rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamise mõistes majandusressursside külmutamine ei tähenda vahendite riigistamist. Vahendite riigi omandisse üle võtmine eeldaks kriminaalmenetluse alustamist, mis võib päädida kuriteos süüdimõistetu vara konfiskeerimisega. Rahvusvaheline sanktsioon, sealhulgas finantssanktsioon, on välispoliitiline meede, mille käigus vara omandisuhe ei muutu," kirjutas ministeeriumi kantsler Merike Saks kirjas põllumajanduskojale, kes oli palunud tema seisukohta.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda oli teinud ettepaneku väetise laadung riigistada.

"Arvestades, et see väetis on juba tegelikult Eestis olemas ja seisab suurtes kogustes kahes sadamas, siis tegelikult siin ongi kaks varianti. Tegelikult mingisugune lahendus tuleb siiski leida, kas see väetis jõuab Eesti põllumajandusse või teiste riikide põllumeeste kätte," ütles koja juht Roomet Sõrmus "Aktuaalsele kaamerale".

Riigiametid töötavad selle nimel, et ettevõtja ei peaks ära andma oma kaupa. "Eesmärk on see, et kauba omanik ja ettevõtja saaks selle kauba ise maha müüa ja ära viia ning selleks ta vajab lõpuks rahapesu andmebüroo luba," ütles tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti tehnikaosakonna juhataja Ingrid Teinemaa.

Finantssanktsiooni lõpetamisel on kõigil isikutel ja asutustel kohustuslik vara külmutamine koheselt lõpetada ja omanik saab vara kasutamist ja käsutamist jätkata, teatas Saks.

Tema sõnul peab riik juhul, kui sanktsioneeritud varaks on keskkonnaohtlikud kemikaalid, leidma vajadusel õiguslikud võimalused ohu kõrvaldamiseks, kuid seejuures tuleb arvestada rahvusvahelise sanktsiooni ajutist olemust ja konkreetset eesmärki.

"Rahandusministeerium ei vii läbi kriminaalmenetlusi, seetõttu puudub meil informatsioon, kas antud kaasuses on olemas kriminaalmenetluse alustamise alus, kas selline menetlus on alustatud või plaanitakse seda teha. Hetkel puudub ka informatsioon, et omanik sooviks vallasasjast ise loobuda, mistõttu puudub ka eeldus väetise vallasasjana hõivamiseks," märkis Saks.

Rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamise üle teostab Eestis järelevalvet rahapesu andmebüroo.

Roomet Sõrmuse sõnul võiks laadung võimalikult kiiresti saada sadamast liikuma kas Eesti põllumajandusse või teistesse riikidesse. "Küsimus on selles, kuidas saaks ikkagi vältida seda, et nii suur ja oluline ressurss ei satuks kuidagi prügimäele või seda ei utiliseeritaks niisama," ütles Sõrmus.

Varem on Muugale ladustatud väetiste osas Saksaga sarnasele seisukohale jõudnud majandusministeerium.