Vene sanktsioonide tõttu kuhjub Muugal ohtlik väetiselaadung

{{1657688040000 | amCalendar}}
Foto: Tallinna Sadam

Venemaa-vastaste sanktsioonide tõttu on Muuga sadamasse kinni jäänud 80 000 tonni väetist, millest 12 000 tonni on plahvatusohtlik ammooniumnitraat, mis muutub seda ohtlikumaks, mida kauem see ühe koha peal seisab.

Sanktsioonide all on nii Muuga terminali omanik DBT kui ka väetise omanik, Vene keemiahiid Acron, täpsemalt kuulub Muugal olev väetis Šveitsis asuvale Acroni tütarfirmale, kirjutab Postimees.

Kaks nädalat tagasi kohtusid Muugal kinni jäänud väetisekriisi teemal majandusministeeriumi, rahandusministeeriumi ja vastutavate ametkondade esindajad, aga lahendust, kuidas saaks väetise Muugalt minema, veel pole.

Kuna DBT ja Acron ning nende omanikud on sanktsioonide all, ei saa nad Eestis ega mujal Euroopas oma vara kasutada ning pole ka põhjust arvata, et keegi hakkaks kuhugi Eestisse kinni jäänud mõnekümne tuhande tonni väetise pärast Venemaale seatud sanktsioone üle vaatama.

Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti teatel laadung praegu endast ohtu ei kujuta, küll aga tuleb sel silm teraselt peal hoida.

"Ammooniumnitraadi puhul on oluline, et sa oleks välismõjude eest kaitstud, et ta ei puutuks kokku erinevate ainetega - õlide, kütustega ja misiganes võib teda mõjutada. Ja siis tuleb jälgida, et temperatuur kuhjas sees ei ületaks ohtlikke piire. Seda kõike täna Eestis tehakse," ütles TTJA tehnikaosakonna juhataja Ingrid Teinemaa.

"Selleks, et seda kontrollida, teostatakse peale kuue kuu möödumist detonatsioonitest, mida korratakse iga kolme kuu tagant ja kui toode ei läbi detonatsiooni testi, siis ta muutub ohtlikuks jäätmeks," rääkis Põhja päästekeskuse ohutusjärelevalve peainspektor Urmas Grüning.

"Sellisel juhul tekib suur probleem suure koguse ohtliku jäätme utiliseerimisega, millega ettevõte peab tegelema," ütles Teinemaa.  

Juba sügiseks loodetakse tülikast varast siiski vabaneda, kuid selleks tuleb saada sanktsioonidest erand, mis võimaldaks väetise maha müüa ja minema toimetada.

"Alati on võimalik leida erandeid ja erandite alusel me saaksime need väetised maha müüa ostjatele," rääkis Teinemaa.

MKM-i välismajanduse valdkonna juhi Marie Allikmaa sõnul on üheks variandiks taotleda Brüsselist erand. "Teine on vaadata võimalusi, kuidas saaks siseriikliku õiguse alusel neid realiseerida," sõnas ta.

Allikmaa on veendunud, et sügiseks mingi lahendus leitakse.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: