Ukraina valitsusraporti hinnangul on paljud Vene relvasüsteemid ebaefektiivsed ja aegunud. Näiteks suur osa Vene soomustehnikast ei ole piisavalt kaitstud käsitulirelvade vastu ning ainult kolmandik Vene rakettidest suudab sihtmärki tabada. The Times teatel koostas raporti Ukraina kaitseministeerium.

Ukraina ametiisikud on ka The Times lehele välja toonud, et Venemaa on sõja tõttu pidanud loobuma mitmest välisriigile mõeldud relvasüsteemide müügist nii sanktsioonide kui ka sõjakaotuste tõttu.

Raporti sõnul ei ole näiteks Vene Ka-52 Alligator ründehelikopter kaitstud 7,62millimeetrise kaliibriga tule vastu. Venemaa on varem konkreetset kopterit nimetatud "lendavaks tankiks," mis peaks suutma vastu pidada ka 12,7 mm kaliibriga tulirelva rünnakule. Siiski on praktikas selgunud, et piisab ka väiksema kaliibriga relvast, et kopter rajalt maha võtta.

Ekspertide sõnul jõuab Vene 3M-14 Kalibr rakettidest ainult kolmandik sihtmärgini. Umbes 30 protsenti kasutatud rakettidest tabas tsiviiltaristut. Ühe teise raketimudeli sihtmärgi tabamise tõenäosus olevat 49 protsenti.

Samuti olevat kehvasti soomustatud laskemoona ja varustuse transportimiseks mõeldud Ural-63706-0010 Tornado-U, mis ei kannata samuti väikese kaliibriga relvade rünnakut. Kehvasti on soomustatud ka maal kui vees kasutamiseks mõeldud BMD-4M lahingumasin, mida saab transportida lahinguväljale õhudessandi käigus. Umbes tosin sellist masinat on Ukraina relvajõud ka enda valdusesse saanud.

Vene Orlan-10 droonid olevat samuti kehva koostekvaliteediga, mille komponendid kuluvad kiirelt ja lähevad katki. Samuti on Vene droonidest leitud mitmeid lääneriikidest pärit komponente.

Puudusi leiti ka Eleron-3SV drooni puhul, mis kasutab kehvade spetsifikatsioonidega Olympus kaamerat. Raport toob välja, et näiteks Põhja-Korea sarnane seade sisaldab paremat Sony kaamerat.

Vene Pantsir-S1 õhutõrje ei suuda raporti järgi drooniparve vastu võidelda ning on haavatav õhulöökide suhtes. Ühe Ukraina allika sõnul saadetakse alguses teele kaks drooni õhutõrje eksitamiseks ja siis kolm drooni relvasüsteemi hävitamiseks.

Suurte kaotuste tõttu on Vene valitsus pidanud peatama mitmed planeeritud relvamüügi tarned teistele riikidele, hindab raport. Märtsis peatas Venemaa kahe Ka-32 helikopteri müügi Serbiale.

Mais ja juunis teatas Venemaa Alžeeriale, et neile müüdav sõjatehnika viibib.

Juulis tegi Vene kaitseministeerium ettepaneku peatada Orlan-10 droonide müük Myanmarile ja maksta neile selle asemel kompensatsiooni. Samuti tehti ettepanek lükata edasi nelja Su-30SME hävitaja, kahe Pantsir-S1 õhutõrjesüsteemi ja ühe radarikomplekti müük.

Venemaa teatas ka Vietnamile, et ei saada neile ei suurtükisüsteeme ega tankitõrje relvi. Samuti ei ole Venemaa võimeline sanktsioonide tõttu ehitama Vietnamile Ansat kerghelikoptereid.

Indiale ei ole Venemaa võimeline andma AK-203 relvi ning lepingud Kasahstani ja Valgevenega Tor-M1 õhutõrjesüsteemide tarneks on samuti katkemise äärel.

Venemaa relvasüsteemide turuhuvi vähendab kindlasti ka Vene õhutõrjesüsteemide suutmatus kaitsta enda vägesid Ukrainale antud lääne raketisüsteemide rünnakute eest.

Kolmapäevase Sakõ lennuvälja rünnaku puhul arvavad eksperdid, et selle võisid teha Ukraina väed riigi sees välja arendatud ballistilise raketiga või kasutada USA antud ATACMS rakette, kuigi USA allikad on väitnud, et nende antud relvasüsteemiga rünnakut ei tehtud. Mõlemal juhul seab see Vene õhutõrje suutlikkuse küsimärgi alla.