Kirjastuste liit pöördus eelmisel nädalal kultuuriminister Piret Hartmani poole sooviga suurendada mitmete kirjastamisega seotud tegevuste ja asutuse rahastust.

"Peame väga oluliseks, et lugemuse säilimiseks suureneks rahvaraamatukogude rahastus. Üldine hinnatõus Eestis ei ole mööda läinud raamatuturust. Järsk hinnatõus seab ohtu raamatute kättesaadavuse. Et raamatud jõuaksid igasse Eestimaa nurka, on eluliselt oluline suurendada teavikute soetamiseks rahvaraamatukogude toetust," kirjutas liidu juht Kaidi Urmet kultuuriministrile.

Kirjastajad väidavad, et kriisiaegadel kasvab raamatukogude külastatavus, mis eeldab omakorda seda, et kogud peaksid tellima rohkem eksemplare. Nende hinnangul on ülioluline suurendada 2023. aasta eelarves toetust teavikute soetamiseks 30 protsenti ehk 2,5 miljonile eurole.

Samuti soovivad kirjastajad, et teavikute käibemaksumäära langetataks viiele protsendile. "Peame oluliseks käibemaksumäära alandamist, sest see aitab tagasi hoida hinnasurvet, mis tuleneb nii tooraine, trükinduses kasutatava keemia kui ka elektrihinna kallinemisest," kirjutas Urmet. Ta märkis, et kuna Eesti raamatuturu käive on hinnanguliselt 40 miljonit eurot, siis käibemaksumäära alandamine üheksalt protsendilt viiele kaotaks riigieelarvest aastas ligi 1,6 miljonit eurot.

Lisaks soovivad kirjastused autorihüvitusfondi toetuse olulist suurendamist. 2022. aastal maksti autoritele laenutushüvitiseks 123 509 eurot, märkis Urmet pöördumises. "Arvestades, et laenutushüvitis peaks toetama oma kultuuri ja kirjanduse kättesaadavust ning hüvitama autoritele saamata jäänud tasu, siis oleks ideaalne kasv 250 000 eurot aastas, et saavutada viie aastaga summa, milleni loodeti jõuda autorihüvitusfondi luues," kirjutas ta. "Pärast selle taseme saavutamist ei oleks enam nii hüppelist kasvu vaja, väljaarvatud siis, kui lisandub e‑raamatute laenutus," lisas Urmet.

Kultuuriministeeriumist kinnitati, et kiri on nendeni jõudnud, kuid vastata ei ole veel jõutud. "Kuna eelkõige soovib kirjastuste liit kohtuda ministriga, siis järgmine samm on leida kõigile osalistele sobiv aeg ning kirjastuste liidu ettepanekuid ühiselt arutada," teatas ministeeriumi esindaja.

Eesti Kirjastuste Liitu kuulub 27 suuremat Eesti kirjastust.