Perearstide puudus süveneb iga aastaga, praegugi on umbes veerand töötavatest perearstidest juba pensioniealised. Seetõttu suurendas riik tänavu perearsti residentuurikohtade arvu 35-lt 40-ni.

"Tänase seisuga on ilmselt 30 perearsti keda oleme vastu võtnud. 10 jääb puudu. Kindlasti on see oluline number, aga me oma vajadust ei täida muidugi," rääkis TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi juhataja Ruth Kalda.

Järelkonkursi pidi korraldama ka mitmete teiste erialade residentuuris, aga perearstidega on olukord kõige kriitilisem.

"Loodud residentuurikohad täis ei tulnud, siin on ühelt poolt see, et me justkui loome võimalusi, aga teiselt poolt ka põhiõppes lõpetajaid ei ole nii palju. Ja kõik ei ole valmis samal aastal residentuuri edasi minema. Juurpõhjused hakkavad pihta sellest, et kui palju on gümnaasiumilõpetajaid, kes kõrgharidusse suunduvad," rääkis sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Kersti Esnar.

Arstiteaduskonna põhiõppes on 180 riiklikult finantseeritud kohta. Tänavu septembris alustab arstiõpinguid aga vaid 169 tudengit. Dekaani sõnul on põhjus sisseastumiskatsete muutuses –  kui varem sai arstiõppesse kandideerida eesti keele ja matemaatika riigieksamite tulemuste põhjal, siis sel aastal lisati juurde ka keemia-ning füüsika eksam, eestikeele test ning intervjuu, hindamaks noorte motivatsiooni.

"Motivatsioon on oluline. Oleme näinud aastate pikku, et on prestiižne saada arstiteadusesse sisse. Kõigil sisse saanutel võivad olla väga head eksamitulemused, aga just see sama motivatsioon, et on tahtmine arstiks saada, seda me enne kuidagi ei hinnanud. Ja alati oli novembrikuuks kuskil 15-18 tudengit lahkunud vabatahtlikult, nad olid teinud vale valiku. Loodame, et praeguse süsteemiga vastuvõetud on motiveeritumad ja paremad," rääkis Tartu ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna dekaan Margus Lember.

Kuigi sel sügisel riigi tellitud 180 õppekohta ei täitu, usub dekaan, et järgnevatel aastatel see õnnestub.

"Arstide vajadus Eestis on suur ja lähematel aastatel me teeme põhjaliku revisjoni ja tõenäoliselt arstiõpet on vaja suurendada. Kuigi see on keeruline küsimus, arstide arvust, nende residentuurist, nende töökohavalikus peale residentuuri. See on riigile keerukas küsimus, mitte ainult ülikoolile," ütles Lember.