"Meie kõige suurem mure oli, kuidas neid N-prioriteediga kutseid hakatakse käsitlema. Need on need kutsed, mis peaksid lõppema nõuandega, mitte kiirabi väljasaatmisega. Aga nüüd selgus, et neid kõige kiiremaid, delta-kutseid on kõvasti juurde tulnud," selgitas Põhja-Eesti regionaalhaigla kiirabikeskuse juhataja Lilian Lääts.

Tema sõnul pole väljakutsete arv üldiselt kasvanud, kuid pärast aprillis jõustunud uut väljakutsete korda on kolmandiku võrra kerkinud PERH-i kiirabis delta-kutsete arv. Delta-kutse korral peab brigaad olema ühe minutiga autos ning haige juurde tuleb jõuda 15 minutiga.

"Nad on kindlasti väärt kiirabi väljasõitu, aga mitte nii kiiret väljasõitu. See tuleb kindlasti üle vaadata," ütles Lääts.

Häirekeskuse meditsiinieksperdi Pille Saare sõnul on kiiret reageerimist nõudvate väljakutsete üheks kasvu põhjuseks kasutusele võetud uus juhend.

"Oma ülesehituselt see manuaal ongi selline, et kiiremad kutsed teenindab kiirabi ja aeglasemate kutsete puhul inimene ei peaks kutsuma kiirabi, vaid pöörduma oma perearsti poole. See, et meie nõuaannete osa on suurenenud, näitab, et manuaal töötab, aga ta on vaja käima jooksutada," rääkis Saar.

Saar möönab, et väga pikalt helistajaga ei räägita ja kõned püütakse hoida võimalikult lühikesed, et tõsisest personalinappusest hoolimata kõik hädalised pääseksid liinile.

Kui varem küsiti enne kiirabi välja saatmist terve rida küsimusi, siis nüüd tuleb päästekorraldajal helistaja kirjelduse järgi otsustada, kui kiiret reageerimist nõudva olukorraga on tegu. Päästekorraldajate meditsiiniline väljaõpe on 168 tundi.

"Päästekorraldajad, kes menetlevad meditsiiniteateid ehk kiirabiväljakutseid, ei oma meditsiinilist baasharidust erinevalt Põhjamaadest, kus selle dokumendi põhi on üle võetud. Eks teatav põhjus ka selles on," ütles terviseameti kiirabinõunik Kalev Pahla.

Tema sõnul kogutakse kuus kuud andmeid ja seejärel tehakse analüüs, mida on vaja juhistes muuta. Esimesed muudatused tehakse järgmise aasta alguses.

Läätse sõnul on tegu mujal maailmas laialt kasutatava juhisega, aga oma osa on kultuurilistel iseärasustel.

"Mujal maailmas võib-olla ei tulda selle peale, et sõrmevigastusega kiirabi kutsuda, sest pärast tuleb arve, aga meie ikkagi sõidame välja ka selle peale, kui keegi endale noaga sõrme lõikab," selgitas Lääts.