"Saatsime parlamendile taotluse Eesti osalemiseks rahvusvahelistel missioonidel," ütles kaitseminister Hanno Pevkur valitsuse pressikonverentsil.

Tema sõnul on Eesti osalus välismissioonidel sel aastal tugevalt kokku kuivanud ja selle peamiseks põhjuseks on lahkumine Malist. "Selle aasta esimeses pooles oli Eestil Malis 78 kaitseväelast, aasta lõpuks oleme sealt lahkunud," tõdes kaitseminister.

Kokku oli eelmisel aastal Eesti välismissioonidel üle saja kaitseväelase.

"Mandaati palume kuni 30 kaitseväelase välismissioonidele saatmisele. Aga reaalselt on aasta alguses väljas kuni 12 kaitseväelast," ütles Pevkur

Lisaks valitsuses neljapäeval heaks kiidetud üheksale mandaadile võib lähiajal tekkida vajaduse veel kaheks välismissiooniks, ütles Pevkur. Neist esimene oleks Ukraina sõjaväelaste väljaõppemissioon, mille juhtriigiks saab Poola ning teiseks uue missiooni saatmine Kesk-Aafrikasse või Saheli piirkonda.

Vaba mandaat saja kaitseväelase missioonile saatmiseks

Pevkuri esitatud eelnõudest esimesega teeb valitsus riigikogule ettepaneku võimaldada kasutada kuni 100 kaitseväelast NATO või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või ÜRO juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, välja arvatud kollektiivse enesekaitse operatsioonil, sellesse esmakordsel panustamisel. Eesti täpne panus ja selle suurus oleneb konkreetse operatsiooni vajadustest ning selle otsustab valitsus riigikogu otsuse piires, selgub valitsuse pressiteatest.

"Palume parlamendilt nõusolekut selleks, et kui on kiireloomulised reageerimisvajadused, siis kuni 100 kaitseväelase saatmisele," ütles Pevkur ning lisas, et selline võimalus on valitsusel "alati olnud".  

"Otsus tagab Eesti võimekuse kiiresti ja paindlikult lähetada kaitseväe üksusi kriisi- või konfliktipiirkonda vastavalt vajadusele," öeldakse valitsuse pressiteenistuse teates, märkides, et see aitab kaitsta ka Eesti julgeolekuhuve.

Valmidus laiendada osalust missioonidel

Pevkuri ettepanekul soovib valitsus riigikogult mandaati pikendada ja suurendada Eesti osalust EL-i sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini Liibüa rannikuvetes, mille eesmärk on Liibüale kehtestatud ÜRO relvaembargo rakendamise toetamine, EL-i väljaõppemissioonile EUTM Mozambique, USA juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve, mis toimub valdavalt Iraagis ja Süürias.

Otsuse eelnõu kohaselt võimaldatakse 2023. aastal panustada operatsioonile EUNAVFOR Med/Irini kuni kuue kaitseväelasega, sel aastal oli Eestil operatsiooni peakorteris Roomas kaks kaitseväelast.

Mosabiigis on Eesti olnud alates 16. detsembrist 2021 üks õigusnõunik, järgmisel aastal võib Eesti panustada sinna eelnõu kohaselt kuni viie kaitseväelasega, seni on Eestil seal olnud üks staabiallohvitser.

Lisaks soovib valitsus riigikogult luba panustada 2023. aastal kuni 24 kaitseväelasega Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe (Joint Expeditionary Force – JEF) koosseis. JEF-i fookuses on julgeoleku tagamine Läänemere piirkonnas ja Atlandi ookeani põhjaosas, tugevdades seeläbi kaitse- ja heidutushoiakut Balti riikides ning see koondab sarnaselt mõtlevaid ja ühise ohutunnetusega riike.

Valitsus teeb ka ettepaneku pikendada kaitseväe kasutamise tähtaega NATO mittelahingulisel väljaõppe- ja nõustamismissioonil Iraagis (NATO Mission Iraq - NMI), võimaldades panustada sinna järgmisel aastal kuni viie kaitseväelasega.

Samuti soovib valitsus mandaati kuni kolme kaitseväelase kasutamiseks Eesti rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis UNIFIL (United Nations Interim Force in Lebanon).

Pikendada soovitatakse ka Eesti kaitseväelaste osalust ÜRO konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Egiptuses, Iisraelis, Liibanonis ja Süürias UNTSO, mis on sisuliselt vaatlusmissioon. UNTSO sõjalised vaatlejad on tegutsenud piirkonnas läbi aastakümnete, olles vaenulike poolte vahel ning hoides sellega ära lokaalsete kokkupõrgete eskaleerumise suureks konfliktikoldeks Lähis-Idas. Eesti sõjalised vaatlejad osalevad UNTSO missiooni koosseisus alates 1997. aastast.

Ligi 300 sõjaväelast NATO valmidusüksustesse

Valitsus ootab riigikogult mandaati eraldada järgmisel aastal NATO valmidusüksuste koosseisu kuni 285 kaitseväelast.

NATO reageerimisjõud (NATO Response Force − NRF) on kõrgvalmiduses üksus, mis suudab ellu viia sõjalisi operatsioone mistahes maailma punktis. NRF-il on võtmeroll NATO lühikese etteteatamisajaga kollektiivkaitseoperatsioonide käivitamisel, mis allub alliansi Euroopa-vgede ülemjuhatajale (SACEUR). NRF-i siirmise otsustab Põhja-Atlandi Nõukogu.

Lisaks sellele täidab Eesti oma liitlaskohustusi panustades ka NATO valmidusinitsiatiivi (NATO Readiness Initiative – NRI) alates 2021. aasta algusest. Algatuse eesmärk on tõsta liitlaste vägede valmidust, et oleksime vajadusel valmis oma vägedega kiiresti reageerima, sh kollektiivkaitse olukordades. Need üksused on lisaks juba NRF-is olevatele vägedele.