"Tulenevalt Iraagi soovist operatsiooni Inherent Resolve tegevus senisel kujul lõpetada ning lähtudes vajadusest sõlmida Eesti ja Iraagi vahel bilateraalsed kokkulepped, ei näe Eesti, et suuremahulise jalaväekoosseisuga panustamine oleks jätkusuutlik. Seetõttu plaanib Eesti saata 2025. aastal operatsioonile Inherent Resolve märkimisväärselt vähendatud isikkoosseisu – hinnanguliselt 63 kaitseväelast (vähendatud jalaväekompanii, rahvuslik toetuselement ning staabiohvitserid ja -allohvitserid)," öeldakse riigikogu otsuse eelnõus.

Selle kohaselt võimaldaks väiksema jalaväeüksuse saatmine jätkata suurt osa Eestile usaldatud ülesannetest vähendatud mahus, keskendudes enam isikukaitsele ja kiirreageerimisülesannete täitmisele.

"Samuti tagab kaitseväe vähendatud koosseis 2025. aastal sujuvama panustamise lõpetamise ning võimaldab koostöös USA-ga operatsiooni lõpetamist paindlikumalt planeerida," seisab seletuskirjas.

"Sellel on väga praktiline seletus ja põhjus. Oleme /---/ praegu selles faasis, kus Iraak ja Ameerika Ühendriigid on läbi rääkimas, mis üldse Inherent Resolvist saab. Et kas see missioon sellisel kujul üldse jätkub, kui ta jätkub, kas ta jätkub praeguse sisuga või on seal mingi muutus," rääkis kaitseminister Hanno Pevkur esmaspäeval Vikerraadio saates "Uudis +". "Ja seetõttu senimaani, kuni seda selgust pole, on mõistlik jääda sinna pooles mahus. Kui peaks tulema enne mandaadi saamist parlamendis selgus, et me ikkagi jätkame täismahus, siis on meil ka see valmisolek olemas. Aga praegu nendes oludes, kus meil ei ole selgust, on see, et on mõistlik jätkata kuskil 60 mehega," selgitas ta.

"Praegu on see indikatsioon antud, aga ma ütlen, et me ei saa oma partnersuhteid ja liitlassuhteid lihtsalt ka niimoodi ära lõpetada, et me päevapealt selle joone alla tõmbame. Ja seetõttu jah, me oleme indikeerinud ameeriklastele, et seniks, kuni teil ei ole lõplikku selgust, teeme sellise sujuva ülemineku, aga me jätame endale mandaadi, et kui te peaksite otsustama ja saama Iraagi valitsusega kokkuleppele, et Ameerika Ühendriikide juhitav missioon Inherent Resolv jätkub senises mahus, siis on meil võimalus olla seal ka samas mahus panustajaks. Kui ei jätku, siis me tuleme sealt välja," rääkis Pevkur.  

USA käivitas islamiriigi (ISIS) vastase rahvusvahelise koalitsiooni sõjalisele operatsiooni Inherent Resolve (Combined Joint Task Force – Operation Inherent Resolve, CJTF-OIR) 17. oktoobril 2014 ja selle tegevusalaks on Iraak ja Süüria. See hõlmas ISIS-e käsuahelate toimimise takistamist, pelgupaikade hävitamist, rahastamisallikate kinnikeeramist ning ISIS-e võitlejate tabamist. Operatsiooni ajend Iraagis oli ISIS-e tegevus, sh äärmusliku ideoloogia levitamine, tavarelvastuse edukas omandamine, relvastatud üksuste loomine ning kiire territooriumide enda kontrolli alla võtmine ja selle käigus inimsusevastaste kuritegude sooritamine. See destabiliseeris kogu piirkonda, tuues kaasa suure põgeniketulva Euroopasse.  

Pärast ISIS-e füüsilist lüüasaamist ning kalifaadi kokku kukkumist keskendub operatsioon julgeolekuolukorra stabiliseerimisele Iraagis ja Süürias. USA lahinguüksused lahkusid Iraagist 2021. aasta lõpuks ning USA ja Iraagi kaitsealane koostöö muutus CJTF-OIR-i raames seejärel peamiselt väljaõppe, nõustamise, kaitsealase abi ja luureinfo jagamise keskseks. Eesmärk on aidata oma peamistel partneritel, Iraagi relvajõududel ja Süüria Demokraatlikel Jõududel (Syrian Democratic Forces), ISIS-e-vastases võitluses iseseisvalt hakkama saada. Samas jätkatakse ka ISIS-e juhtfiguuride tabamist.

USA vägede arv on alates 2021. aastast püsinud suurusjärgus 2500, millele lisandub ligi 1000-liikmeline liitlaste vägi, kuhu kuuluvad 25 riiki, sealhulgas Ühendkuningriik, Prantsusmaa, Saksamaa ja Soome.

Eesti on panustanud operatsiooni Inherent Resolve alates 2016. aastast. Tulenevalt soovist muuta operatsioon rahvusvahelisemaks, tegi USA 2023. aasta jaanuaris operatsioonil osalevatele liitlastele ettepaneku suurendada oma sõjalisi panuseid. Eesti tuli USA soovile vastu ning otsustas oma panust operatsioonil suurendada kuni 110 kaitseväelaseni. Eesti kontingendi suurus esimese rotatsiooni ajal oli 87 kaitseväelast, teisel rotatsioonil alates oktoobrist 2023 kuni 90 kaitseväelast ning kolmanda rotatsiooniga alates märtsist 2024 kasvas kontingent 110 kaitseväelaseni.

Eesti kaitseväelased Iraagis tegutsevad Kurdistani regiooni pealinnas Erbilis asuvas õhuväebaasis. Kontingendi ülesanneteks on pakkuda isikukaitse- ja kiirreageerimisvõimekust ning tagada operatsioonil baasi julgeolek.

Aastal 2024 kuulub isikkoosseisu vähendatud jalaväekompanii suurune üksus, sellele lisanduvad rahvuslik toetuselement, teabeohvitser, Eesti kontingendi ülem ning staabiohvitserid operatsiooni staapides. Eesti opereerib CJTF-OIR-i raames ainult Iraagi territooriumil.