"Täna otsustas Euroopa Komisjon astuda täiendavaid samme rikkumismenetlustes Eesti, Poola ja Soome suhtes, kes ei ole täielikult üle võtnud direktiivi, millega tugevdatakse süütuse presumptsiooni ja õigust viibida kriminaalmenetluses kohtulikul arutelul," teatas komisjon pressiteate vahendusel.

Samas selgitatakse, et direktiiv on üks kuuest Euroopa Liidus vastu võetud direktiivist, millega kehtestatakse ühised miinimumstandardid, millega tagatakse, et kahtlustatavate ja süüdistatavate isikute õigused õiglasele kohtulikule arutamisele on kogu EL-is piisavalt kaitstud. See on üks peamisi elemente õiglase kohtuliku arutamise ühiseid miinimumnõudeid käsitlevas EL-i õigusraamistikus, millega tagatakse kahtlustatavate ja süüdistatavate isikute õiguste piisav kaitse. 

Komisjon leiab, et Eesti, Poola ja Soome teatatud ülevõtmismeetmetega on direktiiv ainult osaliselt üle võetud, kusjuures mõned sätted ei kajastu üldse riigisisestes õigusaktides. 

"Eelkõige on komisjon tuvastanud puudusi seoses süü kohta tehtavate enneaegsete avalike seisukohavõttudega ja asjakohaste parandusmeetmete kättesaadavusega," märgiti pressiteates.

Komisjon on toonud näiteks olukorra, kus avaliku sektori asutus viitab avalikus avalduses teatavale isikule ennatlikult või ebaõigelt kui süüdi olevale isikule – ning puudused seoses asjakohaste meetmete kättesaadavusega sellise seisukohavõtu korral.

Direktiivi eesmärk on suurendada liikmesriikide usaldust üksteise kriminaalõigussüsteemide vastu ja hõlbustada seega kriminaalasjades tehtud otsuste vastastikust tunnustamist.

2021. aasta veebruaris saatis komisjon kolmele kõnealusele liikmesriigile sellekohase ametliku kirja. Kuna vastustes ei käsitletud komisjoni tõstatatud probleeme piisavalt, otsustas komisjon neljapäeval saata põhjendatud arvamused, mis on rikkumismenetluse teine etapp.

Eestil, Poolal ja Soomel on vastamiseks aega kaks kuud. Kui probleeme ei lahendata, võib komisjon otsustada anda need juhtumid Euroopa Liidu Kohtusse.