Huvi õppelaenu vastu on märkimisväärselt kasvanud

Foto: Siim Lõvi /ERR

Sellel õppeaastal on huvi õppelaenude vastu märkimisväärselt kasvanud. Kui laenu pakkuvad Swedbank ja LHV näevad huvi kasvu taga peamiselt laenutingimuste paranemist, siis tudengid elamiskulude kasvu.

Õppelaenu pakkuvad Swedbank ja LHV ütlevad, et sellel aastal on suurenenud nii õppelaenu taotlejate hulk kui ka väljamakstav laenusumma.

"Swedbank on esimese nelja nädalaga sellel õppeaastal väljastanud üle 70 protsendi rohkem õppelaenusid kui eelmisel aastal esimese kaheksa nädalaga. Oleme väljastanud juba ligi miljoni euro eest õppelaenusid," lausus Swedbanki väikefinantseerimise juht Reinhold Mutli.

"Septembris on tulnud taotluseid rohkem kui eelmine aasta samal ajal turul õppelaenu üldse anti.  Meil endal, kui me võrdleme enda taotlejate arvuga, taotluste arv on kuskil 10 korda tõusnud. Aga konkreetset numbrit on raske öelda, sest osa lepinguid liiguvad ka oktoobrisse, sest esmakursuslased saavad sõlmida lepingu alles oktoobrist, aga nad on võib-olla juba taotlenud," ütles LHV eraisikute finantseerimise juht Catlin Vatsel.

Laenu taotleb aga endiselt väike osa tudengitest. LHV-s on tulnud laenutaotluste tõus eelmise aasta ligi 100 ja Swedbanki puhul ligi 160 taotleja pealt. Kuigi pangad näevad huvi tõusu taga peamiselt laenutingimuste paranemist, siis tudengite sõnul on mõju pigem inflatsioonil.

"Kui varem oli tarvis tagatiseks kaks käendajat, siis nüüd piisab ühe käendaja olemasolust ja ka intress on märgatavalt alanenud. Samuti on õppelaenu maksimaalne summa tõusnud 2500 euro pealt 3000 euroni õppeaastas," lausus Mutli.

"Ma julgeks ikkagi väita, et see ei ole põhiline. Üks põhjus on hüppelised üürihindade tõusud. Samuti ka ühiselamutes on üürihinnad veidi tõusnud. Küll aga makstakse ühiselamutes kommunaalarveid, mis ka teadupoolest on hüppelises tõusus olnud. Ja muidugi on toiduainete hinnad poodides tõusnud," ütles Tallinna Ülikooli üliõpilaskonna juht Erle Vainjärv.

Et suurem osa laenu vajajaid laenu ka taotleks, oleks Vainjärve sõnul vaja laenutingimusi veelgi parandada. Praegu teeb veel muret nii intress, mida tuleb õpingute ajal maksma hakata, kui ka asjaolu, et laenu tuleb hakata tagasi maksma pärast õpingute lõppu, mil sissetulek võib veel madal olla. Lahendus võiks olla sarnane laenusüsteem nagu Suurbritannias.

"Ühel korral aastas see korra kuus 70 või 170 eurot  intressi tagasi maksta on ka tudengile väga keeruline. Inglismaal on selline süsteem, et võtad õppelaenu ja sa ei pea hakkama seda tagasi maksma seni, kuni sinu palk ületab mingisuguse kindla summa. Eesti üliõpilaskondade liidu eestvedamisel oleme rääkinud, et  käendajaks peaks olema üldsegi riik," lausus Vainjärv.

Kuigi Swedbanki sõnul tuleb suurem osa õppelaenutaotluseid septembris, on huviliste lisandumist oodata kogu õppeaasta jooksul.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: