Kuue kuu euribor, mis tänavu jaanuaris oli veidi üle kahe protsendi, on viimase pooleteise kuuga tõusnud 2,4 protsendilt 2,6 protsendini.

Kuna euriboriga on seotud paljude Eesti inimeste kodulaen, mõjutavad selle liikumised laenumakseid, ent Coop Panga kodulaenude äriliini juhi Karin Ossipova sõnul kõrgem euribor kodulaenuhuvilisi eemale ei peleta.

"Kodu ostetakse ja laen võetakse enamasti siis, kui selleks on reaalne vajadus, mitte hetkeemotsioonide ajel. Seetõttu ei avaldanud ka paari aasta tagune järsk euribori tõus kodulaenuturule märkimisväärset mõju," ütles Ossipova.

Samal põhjusel peab ta tõenäoliseks, et võimalike edasiste intressitõusude mõju reaalmajandusele jääb tagasihoidlikuks.

Ossipova kinnitusel ei ole Coop pangas kodulaenutaotluste arv aasta algusest vähenenud, ehkki euribor on selle ajaga 0,4-0,5 protsendipunkti tõusnud. Ta märkis, et jaanuar ja veebruar on sesoonselt madalamate mahtudega kuud, klientide aktiivsus kasvab aga alates märtsist.

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina ütles, et Swedbankis on huvi eluasemelaenude vastu eelmise aastaga võrreldes samas suurusjärgus. Enamik nende kodulaenukliente eelistab jätkuvalt ujuvat intressi ning fikseeritud intressi valitakse suhteliselt harva.

"Peamine põhjus on tõenäoliselt selles, et pikema perioodi jooksul kujuneb fikseeritud intress üldjuhul kallimaks kui ujuv intress," tõdes Mertsina. "Laen võetakse tavaliselt pikaks ajaks ja otsus selle kohta sõltub peamiselt sellest, kuivõrd kindlana tuntakse ennast tööturul."

Samuti mõjutab juba olemasolevate laenude tagasimaksete kvaliteeti eelkõige tööturu ja majanduse üldine olukord ja vähem hetkel prognoositud 0,5-protsendipunktine intressimäärade tõus.

Euribor võib aasta lõpuks kolme protsendini tõusta

Viimase pooleteise kuuga toimunud euribori tõus peegeldab Mertsina hinnangul juba suures osas keskpanga kaht intressimäära tõusu.

"Finantsturgude praeguste ootuste kohaselt võib kuue kuu euribor tõusta aasta lõpuks ligikaudu kolme protsendini," lisas ta.

Ka Ossipova kinnitas, et kodulaenuintresside pikaajaline fikseerimine on väga vähe levinud. Coop pangas on pikemaks ajaks kui 12 kuuks intressi fikseerinud alla ühe protsendi kodulaenuklientidest ning pole ka täheldatud, et huvi selle vastu oleks viimasel ajal kasvanud.

Eesti Panga andmetel väljastasid pangad selle aasta nelja kuuga kodulaene 822,4 miljoni euro eest, mida on 13,8 protsenti rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.

"Selle põhjuseks on esiteks eelmise aastaga võrreldes madalam intressitase," sõnas Ossipova, kelle sõnul oli mullu nelja esimese kuu keskmine kodulaenuintress 3,9 protsenti, tänavu on see aga 3,7 protsenti. "Teiseks mõjutab kodulaenude võtmist tarbija kindlustunne ning majanduse üldine seis. Siin on märgata selget paranemist võrreldes eelmise aastaga."

Ta tõi välja, et klientide aktiivsus ei ole kasvanud üksnes kodulaenude võtmisel, vaid ka uute ja kasutatud autode liisimisel.

Prognoosid sõltuvad arengutest Lähis-Idas

Tõnu Mertsina märkis, et Swedbanki hinnangul tõstab Euroopa Keskpank sel aastal oma intressimäära kahel korral, kokku 0,5 protsendipunkti, viies selle praeguselt kahelt protsendilt 2,5 protsendini. Järgmisel aastal peaks keskpank aga oma intressimäärasid taas langetama.

"Sellisel intressitõusul ei tohiks olla tugevat piiravat mõju eluasemelaenu nõudlusele. Pigem jääb see tagasihoidlikuks. Vaatamata euribori tõusule toetab tänavune tugev netopalga kasv eluasemete taskukohasust, ehkki tõenäoliselt saavutab see oma tipptaseme aasta esimeses pooles. Eluaseme kättesaadavamaks muutumine parandab ka aktiivsust kinnisvaraturul," tõdes ta.

Samas on sellise stsenaariumi eelduseks, et sõda Lähis-Idas saab varsti lahenduse ja energiahindade tõus ei muutu püsivaks. Viimased sündmused näitavad aga, et Iraaniga peatselt rahuleppeni jõudmine ja geopoliitiliste pingete rahunemine võib minna oodatust kauem.

"Suurim risk sellele prognoosile on konflikti eskaleerumine või ka selle pikalt püsimine Lähis-Idas. Siis võivad nii energiahinnad kui ka inflatsioon tõusta kõrgemale ning keskpank peaks kaaluma täiendavaid samme," lausus Swedbanki peaökonomist.

2015. aastast kuni 2022. aasta keskpaigani oli euribor negatiivne. Sellele järgnenud tõusu tipphetkel, oktoobris 2023, kerkis euribor 4,143 protsendile. Kuue kuu euribori rekord pärineb 2008. aasta sügisest, mil see oli 5,431 protsenti.