"Kõige selle kogemuste rikkuse juures loob linnakeskkond samal ajal olusid, mis halvendavad meie tervist, töövõimet ja teiste inimestega kena-olemise-võimet," ütles ta ning lisas, et me ei taju intensiivse linnaelu kõiki mõjusid seepärast, et need on kumulatiivsed (tasapisi kuhjuvad) ja märkamatud, mitte ei ründa meid otseselt.

Arro arvates on Eesti linnaplaneerimine praegu huvitavas seisus: näeme nii linnalooduse vähendamist kui ka katseid rohelust linnadesse tagasi tuua. 

Elusloodus aitab säilitada vaimset tervist 

Grete Arro raamatusoovituste hulka kuulub teiste seas ka tänavu eesti keelde tõlgitud Lucy Jones'i "Kaotades paradiisi". Ehkki ta on raamatus esitletud teadusuuringutega näiteks eluslooduse toest haigustest paranemisel ja vaimse tervise säilitamisel juba varasemast tuttav, ei rutta ta kinnitama väidet, et depressioon on süveneva linnastumise tagajärg.

"Teadlased kirjeldavad seoseid, teevad ettevaatlikke järeldusi ja üldiselt ei saa öelda, et vaid mingi üks aspekt mõjutab vaimset tervist. Ent looduses viibimist ja noorte vaimset tervist uurivad uuringud ütlevad, et mida enam lapsed ja varateismelised saavad eluslooduses aega veeta, seal ehk lausa elada, seda väiksem on nende risk kogeda depressiooni ning seda ka hiljem, täiskasvanueas. Nooruki elus võib olla väga palju asju, mis ei ole tema kontrolli all, aga elusloodus näib mõjuvat tema vaimsele tasakaalule omamoodi puhvrina ja suurendab tõenäosust, et sedalaadi mured pole nii valdavad kui neil, kes kõnnivad kunstmurul või kannatavad liiklusmürast, õhusaastest ja kiirustavast elutempost põhjustatud stressi käes," kõneles Arro.

Inimpsüühika vajab ürgloodust                    

Grete Arro leidis intervjuus, et potitaim aknalaual on parem kui mitte midagi, kuid viitas murelikult uuringutele, mis näitavad, et kui lapsepõlves pole saadud metsiku looduse kogemust, pole inimesel täiskasvanuna oskust ega soovi seda ka kaitsta.

Ürgset loodust vahetult tajunuid peab Arro õnnelikeks inimesteks. Tema põhjenduste plejaad on lai, alates looduses toimuvast töömälu ja tähelepanuvõime taastumisest kuni füsioloogilisemate selgitusteni välja: "Küll uuritakse fütotsüüte ja muid keemilisi ühendeid, mida metsas kõndides võime kogeda. Kuni looduses esineva fraktaalsuseni ehk korduvate kujunditeni: looduslikes keskkondades näeme alati teatavat sümmeetriat, mis aga pole täiuslik ja huvitaval kombel mõjub meile selline looduslik, pisut ebatäiuslik korduvus paremini kui inimese joonistatud täiuslikud mustrid.

"Oletatakse, et selliste mustrite teraapiline mõju on seotud sellega, et oleme lihtsalt evolutsiooni jooksul neid pikemat aega enda ümber kogenud," lisas ta.

Intervjuu lõpus kirjeldas Grete Arro, mis annab meile heaolu- ja õnnetunde. Pikka vastust lühidalt kokku võttes on see pigem püüdlus muuta maailma paremaks, õppida midagi uut, olla iseendaga kooskõlas ja hoida häid suhteid oma pere ja sõpradega. "Kui sul on parajasti mõttetu või halb olla, siis aita kedagi. See teeb olemise pisut paremaks," lubas ta.

Intervjuu Grete Arroga on Vikerraadio eetris 1. oktoobril kell 12.05. Saatejuht on Kaja Kärner.