Eesti elanikud liiguvad korteritest eramutesse
Ehkki rohkem kui poolte Eesti elanike kodu on kortermajas, suureneb nende osakaal, kes elavad eramutes, selgus kolmapäeval avaldatud rahvaloenduse tulemustest. Paranenud on ka eluruumide keskmine tehniline varustatus – eriti palju on vähenenud ilma tualetita elupindade osakaal.
Asustatud tavaeluruumidest 27,7 protsenti (154 426) olid 2021. aasta lõpu seisuga eramud ja 69,8 protsenti (389 101) eluruumidest asus kortermajades, milles on kolm või enam korterit, selgus statistikaameti ülevaatest. Võrreldes kahe varasema loendusega on eramute osakaal elukohana suurenenud: 2000. aastal elas eramutes 24 ja ja 2011. aastal 26 protsenti inimestest.
Kui kortermajades asuvate eluruumide arv on 2011. aasta 391 425 eluruumilt kahanenud mullu 389 101-ni, siis eramutes asuvate eluruumide arv on kasvanud eelmise korra 140 164-lt nüüd 154 426 eluruumini.
Eramutest ligi viiendik on suuremad kui 150 ruutmeetrit, sama palju on ka 80-90 ruutmeetriseid eramuid. Pisut vähem on 100-119 ruutmeetriseid ning 120-140 ruutmeetriseid eramuid.
2021. aastal kasvas eelmise loendusega võrreldes nelja toaga eluruumide arv, võrreldes 2011. aastaga on lisandunud ka ühetoalisi eluruume. Samas on kümne aastaga vähenenud kahe toaga eluruumide arv ning kahanenud on ka vähemalt viietoaliste eluruumide osakaal. Kolmetoaliste arv püsib enam-vähem sama suur. Kõige rohkemates kodudes on kaks (32,8 protsenti) või kolm tuba (30,9 protsenti), üks tuba on 12,3, neli tuba 13,8 ja vähemalt viis tuba 10,2 protsendil eluruumides.
Korteritest umbes 110 000 on suurusega 40-49 ruutmeetrit, 82 000 suurusega 60-69 ruutmeetrit ning 60 000 korteri ümber on nii neid muile suurus jääb vahemikku 50-59 või 30-39 ruutmeetrit. Alla 30-ruutmeetriseid kortereid on 22 000.
Korterite elutingimused on keskmiselt paremad kui eramutes
Loenduse kohaselt on keskmiselt paranenud kõigi eluruumide tehnoloogiline varustatus: kasvanud on nii veevarustusega, pesemisvõimalusega, tualettruumiga kui ka keskküttega eluruumide arv. Samas on keskmiselt paremini selliste võimalustega varustatud korterid.
Võrreldes 2000. aastaga on kõige suurema hüppe teinud vesiklosetiga eluruumide arv (+ 198 277), 2011. aastaga võrreldes + 89 151. Asustatud eluruumide puhul on tualettruumiga eluruumide arvu kasv 2000. aastaga võrreldes 100 546 ja 2011. aastaga võrreldes 25 295 võrra.
Pisut vähem on kasvanud pesemisvõimalusega eluruumide arv (aastaga lisandunud 11 335) ja keskküttega eluruume (11 597). Veevarustusega eluruume lisandus viimase 20 aastaga 56 881, viimase kümne aasta jooksul 3944.
2021. aasta loenduseks on veega varustatus 93,3 protsendil eluruumidest, pesemisvõimalus on olemas 93,1 protsendil eluruumides, tualettruum 91,1 protsendil ja keskküte 68,5 protsendil eluruumides.
Kortermajades on vastavad näitajad veelgi suuremad ning 99 protsendi kortermajade elanikest on varustatud vee ja tualetiga, 97 protsendil on olemas pesemisvõimalus. Keskküte on olemas 86 protsendil neist, kes elavad kortermajas. Eramutes, kus elab 30 protsenti Eesti elanikest, on veevarustus olemas 83 protsendil, pesemisvõimalus 88 protsendil ning tualettruum 78 protsendil elanikest.
Toimetaja: Mait Ots