Keskmine Eesti elanik on praegu 42 aastat vana ja lõviosa neist elab 50 aastat tagasi ehitatud majades ehk Eesti kodud on praegu nõukogudeaegse paneelmaja nägu.

Viimase rahvaloenduse andmete järgi on ligi 70 protsendi inimeste koduks korter ja veidi vähem kui 30 protsendi koduks eramaja.

Suurem osa Eesti kodudest, olgu tegu siis korteri või eramuga, on ehitatud nõukogude ajal. Uusi elumaju on ehitatud ennekõike Tallinna ja selle lähiümbrusesse, veidi ka Tartumaale, aga näiteks Ida-Virumaale on kümne aastaga eluruume juurde tulnud alla ühe protsendi.

"Vene rahvusest inimesed sagedamini elavad korterites ja eesti rahvusest inimesed rohkem kui keskmiselt elavad eramutes. Eramutes elab ainult kaheksa protsenti vene rahvusest inimestest, eestlaste puhul on see protsent 36," ütles statistikaameti juhtivanalüütik Terje Trasberg.

Enam kui 90 protsendis kodudest on olemas jooksev vesi kraanist, vesiklosett ja pesemisvõimalused. Aga on ka neid, kelle jaoks on see kättesaamatu luksus.

"Ilma pesemisvõimaluseta on see, et ei ole toas jooksvat vett ja eramu territooriumil ei ole sauna. Eesti ja Soome on ainukesed riigid, kes loevad pesemisvõimaluste alla ka sauna," selgitas Trasberg.

29 000 perel aga puuduvad siiani pesemisvõimalused, neist 5000 on lastega pered. Ilma WC-ta ehk kuivkemmerguga tuleb hakkama saada 49 000 perel, kellest 9000 on lastega pered. Vee ja WC-ga on rohkem probleeme eramutes.

"Näiteks kui me vaatame maakondade järgi, siis kõige parem tehnovarustatus on Ida-Virumaal, aga Ida-Virumaal just sellepärast, et seal inimesed elavad enamasti korterites," ütles Trasberg.

Tallinna tehnikaülikooli professori Targo Kalamehe sõnul on Eesti kodud veel mitme rahvaloenduse järgselt nõukogudeaegsete paneelmajade nägu, mille projekteeritud kasutusiga on lähenemas lõpule.

"Kandekonstruktsioonid on päris normaalses seisukorras, aga kriitilised on rõdud, varikatused, välisfassaad. Näiteks kui me välisfassaadi ära soojustame, siis selle lagunemine peatub ja kasutusiga hoonel tunduvalt pikeneb," selgitas Kalamees.

Professori sõnul on Eestis juba hoiatavaid näited, mistõttu korrusmajade renoveerimist ei saa edasi lükata.

"Tänapäeval selle 1960. kuni 1990. aastatel ehitatud hoonefondi süsinikneutraalseks muutmine on sama suur väljakutse kui pärast teist maailmasõda sõjast laastatud hoonefondi ülesehitamine," ütles Kalamees.