Näitusest rääkides eeldame, et sinna toodud loomad seisavad mingil ajal kõrvuti ja me saame võrrelda, kes meile kõige rohkem meeldib. Täkkude puhul selline asi kõne alla ei tule – siis läheks kakluseks. Nii näitasid loomad oma oskusi igaüks eraldi, kõigepealt oli võimalik end proovile panna rakendisõidus.

EHKAS-se kuulub tuhatkond hobust, täkkudele pööratakse erilist tähelepanu juba mitu aastat.

"Täkud on aretuses võtmetähendusega. Ja kuna täkkude arvukus on läinud nii palju suuremaks, siis nad enam lihtsalt ei mahugi kokku märadega, sellepärast on see näitus eraldi. /.../ Täkk on ikka see, kes endale haaremi kokku haarab ja eks selle võrra on nad temperamentsemad lihtsalt," rääkis eesti hobuse entusiast Ingrid Randlaht.

Randlaht ütles, et eesti hobune on ohustatud tõug ja tema geneetilist pärandit on oluline säilitada.

"On leitud, et eesti hobune põlvneb osalt kusagilt mujalt kui kogu ülejäänud säilinud kultuurhobuse populatsioon. Seda alles uuritakse, aga see on midagi sellist, mis on vapustanud kogu maailma. Meie seltsis on natuke pealt tuhande hobuse, sugutäkkudena tunnustatud hobuseid, neid loetakse kahe tõuraamatu peale kokku, neid on tänaseks pealt 60," lausus Randlaht.   

Reedik Kivisoo tõi aastanäitusele neli täkku.

"Täkkude iseloom on, ma ütleksin, väga hea. Iseloomudele tuleb rõhku pöörata ja seda ka paaride valikul arvestada. Sellist ei ole, kes tõrguks. Aga see on ka kindlasti sellest, et hobustele tuleb seletada seda, mis neilt oodatakse, nii et tõrget ei tuleks. Seletan. Kui vaja, siis mitu korda," rääkis hobusekasvataja Reedik Kivisoo.