Tervise- ja tööministri Peep Petersoni sõnul pole juba mitu kuud töötavate ukrainlaste osakaal muutunud.

"See on kuskil 40 protsendi all, 38 protsendil püsib. Ehk tegelikult ei võeta praegu väga aktiivselt uusi ukrainlasi juurde ja see on natuke mure, tegelikult võiks hõivetase olla pidevalt tõusev," lausus Peterson.  

Tööealisi ajutise kaitse saanud Ukraina sõjapõgenikke ehk neid, kes võiksid tööl käia, on Eestis umbes 18 000. Neist tööl käib 8400 ehk veidi alla poole. Töötukassas on töötuna arvele võetud kolmandik ehk 5800 põgenikku, aga on ka kolmas grupp, kelle käekäigust riik midagi ei teagi.

"Kui üldiselt on 20–64-aastastest inimestest, kes ei tööta ja töötukassa kaudu tööd ei otsi ehk on mitteaktiivsed, umbes 15 protsenti, siis Ukraina inimeste hulgas on mitteaktiivsete osakaal umbes kolmandik," märkis töötukassa tööotsijate ja tööandjate teenuste osakonna juht Katrin Liivamets.

Paljud neist on Eestisse jõudnud väikelapsega ega plaanigi veel tööle minna. Aga on ka neid, kellel puudub igasugune töökogemus. Mõjutab ka töökoha asukoht.

"Ma kahtlustan võimalust, et nad asuvad lihtsalt töökohtadest nii kaugel, et nad peavad seda lootusetuks ja seetõttu ei ole jõudnud töötukassasse isegi arvele võtma," ütles Peterson.

Kes aga töötab, see on koha leidnud enamjaolt töötlevas töötluses või ehituses.

"Esiotsas on koristajad, keevitajad, ehitajad, pakkijad. Võib väita, et ukrainlased on pigem lihttööde ja oskustööde peal," lausus statistikaameti juhtivanalüütik Märt Leesment.

Mitmed ettevõtted on sõjapõgenike palkamiseks tulnud välja uutmoodi kampaaniatega, sealhulgas Swedbank, kus põgenikud said alustada venekeelse õppega praktikandina ning suundusid edasi tööle nõustamiskeskusesse ning kontorivõrku. Täitmata jäid aga IT-valdkonna töökohad.

"Otsustasime, et kõik ingliskeelsed kuulutused, mis meil on, ehk töörollid, mis nõuavad ainult inglise keele oskust, märgime eraldi ära Ukraina lipuga. Tahame sellega öelda, et ukrainlased on meile tööle oodatud," selgitas Swedbanki värbamisjuht Anette Kink.