Aasta tagasi oli registreeritud töötuid 9000 võrra vähem kui praegu, kuid sõjapõgenikest ukrainlased lisati statistikasse alles sellest aastast ning neid on umbes 6000. Samuti oli mullune aasta hõive mõttes rekordiline, seega pole olukord drastiline.

"Eestlaste puhul on meil 1500 töötut rohkem kui aasta tagasi samal ajal. Praegu veel on töötamise tase või tööhõive tase kõrge ja püsib ajalooliselt kõrgel tasemel. Samal ajal me näeme, et koondamiste arv on kasvanud, eriti tööstusvaldkonnas," rääkis tervise- ja tööminister, töötukassa nõukogu esimees Peep Peterson.

"Tööturg alati reageerib majandusmuutustele viiteajaga, seetõttu, kui me seni pole veel näinud väga märkimisväärset reaktsiooni tööturul, siis tõenäoliselt uue aasta alguses me näeme täiendavalt tööpuuduse tõusu. /.../ Kuigi me näeme tööpuuduse edasist tõusu, ei saa see olema väga suur ja hüppeline. /.../ Tõenäoliselt selle aasta töötuse number jääb umbes 8,5 protsendi juurde," selgitas Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai.

Juhul, kui töötus 8,5 protsendi künniseni jõuab, pikeneb hüvitise maksmise periood automaatselt kolme kuu võrra. See seadusemuudatus jõustub alates juulikuust. Edaspidi lüheneb samamoodi hüvitise maksmise periood, kui registreeritud töötus alla nelja protsendi peaks kukkuma.

"Ma pigem hetkel ei näe seda 8,5 tulemas, aga ei saa välistada," ütles Peterson.

Kollektiivsest koondamisest teatas mullu üheksa ettevõtet. Valdavalt on tegemist tööstusettevõtetega.

"Tööstuses pole töötajate arv ka drastiliselt langenud, vaid on kaks protsenti madalam kui aasta tagasi. Nii et kaks protsenti tööstuses tuleb tõeks võtta, aga see ei ole veel see, mis suure laine põhjustab," rääkis Peterson.

"Aasta esimene pool on majandusele raske moment üle elada. Mitte küll väga tõsiselt üle elatav, aga siiski raske. Tööpuudus ilmselt siis tipneb oma määraga aasta teises pooles ja järgmisel aastal," sõnas Kattai.

Eestis on umbes 23 000 tööealist Ukraina sõjapõgenikku. Pisut üle 40 protsendi neist on tööd leidnud ja veerand otsib – just nemad kajastuvadki ametlikus tööotsijate statistikas. Eelmisel aastal, kui majandusel läks veel paremini, võeti neid meelsamini tööle, nüüd on tööotsimisaeg pikenenud.

"Praeguse seisuga umbes kolmandik tööealistest põgenikest on sellised, kes on tööturu mõttes mitteaktiivsed ehk nad ei tee tööd ega otsi," ütles Kattai.