Lüganusel soovitakse valla avalikus ruumis olevad punamonumendid koondada Küttejõusse, kus juba praegu on teise maailmasõja ohvrite ühishaud.

"Kuivõrd meil on Küttejõu vennashaud ja see ei ole sisuliselt avalikus ruumis, ta asub metsa sees, siis kõige mõistlikum oleks, kui me saaksime viia Küttejõu vennashauale erakinnistul oleva mälestuskivi ning ka Lüganuse kooli pargis asuva ausamba – ja sealsed säilmed ümber matta," sõnas Lüganuse vallavanem Marja-Liisa Veiser, lisades, et selline variant oleks tema silmis ilmselt parem kui säilmed Lüganuse kalmistule matta.

Kiviõlis Vabaduse puiesteel eramaal asuva kivi omanik Sarkis Tatevosjan ütles, et ühise mälupaiga ideel on jumet. Seda enam, et enne haldusreformi sooviski ta hukkunud lenduritele pühendatud mälestuskivi tema algsest asukohast Rääsalt Küttejõusse viia, kuid siis kohtas ta tollase Kiviõli linnavalitsuse juhtide vastuseisu.

"Kui seda tehakse väärikalt, austades hukkunute mälestust ja neid viisakalt ümber mattes, siis minu arvates on see võimalik. See aga ei tohiks olla nii nagu Rakveres, kus ühishaual toimetati traktoriga, sest selline lähenemine on mu arvates lubamatu," ütles Tatevosjan.

Kohaliku elaniku Kalev Piilbergi arvates oleks sarnaselt temaga Kiviõli kivi Küttejõusse viimisega tõenäoliselt rahul teisedki inimesed, kelle esivanemate kodusid lendurid pommitasid. "Küttejõus on plats olemas ja selle kivi koht võikski olla seal. Võiks ta ilusti sinna üle viia ja maha panna. Siis ta ei ole linnapildis ja ta ei häiri silmi," sõnas Piilberg.

Lüganuse vallas ollakse ühise memoriaali tegemisel äraootaval seiskohal, sest oodatakse riigipoolseid täpsemaid suuniseid.

"Palju on lahtiseid otsi. Tahaks rohkem selgust ja abi ka riigi poolt, sest ikkagi seisukoht ju on, et okupatsioonisümbolite koht ei peaks olema avalikus ruumis," ütles Lüganuse vallavanem Marja-Liisa Veiser.