Mälestuskivi toodi tänavu Kiviõlisse selle algsest asukohast Rääsa külast, kus see sai senituvastamata vandaalide käe läbi mitu korda kannatada, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kivialuse maa omanik palus kivi ära viia, sest see ei pakkunud talle suurt rõõmu. Nii oligi mõistlik viia kivi ära keskkonnast, kus teda ei soovitud näha," selgitas sõja- ja tööveteranide ning Venemaa kaasmaalaste Kiviõli linna ühingu juhatuse liige Sarkis Tatevosjan.

Kuna linnavalitsus ei tulnud vastu Tatevosjani palvetele panna kivi Kiviõlis tema soovitud kohale, on mälestuskivi leidnud paiga kodanikuaktivistile kuuluval maalapil.

Kiviõliski on kivi maikuu jooksul sattunud kaks korda vandalismi ohvriks ja politsei on alustanud seoses sellega kaks väärteomenetlust.

Paar päeva pärast esimest väärtegu, 18. mail külastasid Kiviõli linnapead Nikolai Vojeikinit Narva Vene peakonsul Dmitri Kazjonnov ja konsul Andrei Surgajev. See kohtumine on väidetavalt üks ajend, miks nimetatud Vene diplomaadid Eestist välja saadeti.

Vojeikini sõnul möödus kuue silma alla toimunud kohtumine Vene saatkonna töötajatega emotsionaalses õhkkonnas. Külalised püüdsid linnapea sõnutsi talle kõikvõimalikul moel selgeks teha mälestuskivi olulisust.

"Nad tungivalt palusid mõistvat suhtumist, head tahet, inimlikkust ja humaansust, need on nende inimesed, see on nende ajalugu. Sellel pinnal nad palusid, et selleks, et need sündmused ei korduks siin, see kivi paigutataks meie haldusterritooriumil asuvale Küttejõu vennashauale, kus juba on reaalselt ka Teise maailmasõja ohvrid maetud. See oligi väga tungiv palve. Rõhutati, et selle taga on Vene riik, selle taga on nende ajalugu," rääkis Vojeikin.

Loole lisab oma nüansi asjaolu, et sõjaajaloolased pole tõestanud, kas kivisse raiutud kolm lendurit hukkusid üldse Eestis.